Mihkel Alpius

sünd http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1894.1.147:117?231,1090,995,...

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4312.1.7:132?318,853,1161,373,0

abielu http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1911.1.68:115?654,855,1319,6...

Vanaisa oli Mõisakülas ja Muhus kooliõpetaja, hiljem kaheksa aastat Massu vallavanem,peale abiellumist ostis Kause külla Uue-Draguni talu, tegeles talupidamisega,oli Kause külas külavanemaks ja osales aktiivselt ühistegevuses.

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19330211-1.2.14#

Vallavanemana töötati ühiskondlikus korras ja selle eest tasu ei nõutud. Ka Puhtu poolsaare tõttu on olnud ajalehes MaSsu-nii mõnigi kord, fuib_ praegu on seal peremeheks jällegi Balti aadel ja õige MaSsu mees peab mööduma sealt jällegi kaunis vaikselt, et mitte rikkuda paruni loomade rahu. MaSsu tulewikku wõib otsida weel palju Wirtsu alevikust, mis nagu Jeruusalem niitu korda hävitatud, kuid ikka üles ehitatud. Kuuldawasti tahab libiseda ära MaSsu käest ja saada päris rippumatuks riigiks, s. o.'alswiks.' Mässu presidendiks põhiseadust muutmata, ehk ajalikus keeles wallawanemaks on Mihkel AlpiuS, pärit samast Kaust kiilast, kust põl- weneb ka Ado Anderfoppki. Hoiab sellepärast enam ka vmaküla mehe kilda, muidu aga ktwa põllumees, wallaaSjade ajamisega waikne sõnas, aga lõtva teos ja saab hakkama 'sellepä. rcrst ka kõigega. Et kord oli juba juttu Kaufe külast ja Ado Andevkopist, siiS ei saa vaikida ka ta kange sugupõlwe juures, kes jäänud weel truuks MaSsu wallale. Kõwem Anderkoppidest siiMürgaS on «Lepiku" peremees Mihkel. Tugew ja jõurikas meeõ, kelle isegi Saaremaa Suurtõll Saunik tunnuo end Lige väetina. Kause meestest wäärib weel tähelepanu ..Jakobi" peremees August ,P ut k, kes muuseas ka weskiomanrk. Sellepärast mõnigi Mässu noormees oma wäljawalitule wäljendades palatvamaid tundeid, juhtub tarSvttama sageli kõnekäändu.mu süda pöksu-b praegu põues nagu Putke weSki." Aga ega see sellepärast pole mõeldud kurjasti ega alanda ka mehe au. Muidu küll- eeskujulik põllumees, kuid põllumeeste liikumises arwab nägowat tsipa fashiSmi. MaSsu põllumeeste A ja O" onMõisaküla mees Jaan Raudsepp, eeskujulisk põllumees. kõtpa maawoliniik ja kojamees. põllutöökoja muidugi, ja nagu kuulda. / bahtwat hakata ka kaupmeheks. Enne on olnud weel mi> w kord MaSsu tvallawanem. Piimaühingu rahaminister on Mäense mees Jaan Wahter. Kui üksi läheb asi kibedaks, wõtab appi abrkaasagi. ÄSwa põllumees, esimesi MaSsuS, keS seadis tallu sisse telefoni. Kui juba juttu rahaministrist, siis olgu kirjas ka peaminister Jüri Päri Kokutalt, ees. kujult! põllu- ja ka naisemees. Mees. keS on paljude seltside liige, mitme juhatuse liige, mõne esimees ja p?ale muu weel MaSsu abiwallawanem, on Järist «Jaagu" peremees Jüri Kallas. Et ta on abüvalla- wanem, siis ajab ta ka juttu vallavalitsuse nimel. Punaseid ei salli. Mässu wallaasjadele kirjutab aga alla Karuse köster, üleriiklise kuulsusega, vähemalt ta wend ikka. GuSt ä w Lauter.Wäsimata iul.hing. Kirikust koosolekule,- koosolekult lauluharjutusele, sealt näidendi proovile ning edasi weel .neljandasst-wiiendaSst kohta ühel päeval on tÄ naljaasi. Ja selle juures on wallaaSjadki eeskujulikus korras. Wõrdlematu jõud MaSsu seltsielus. Ainult mõni wenitawa kiriknlanluga harjunud koguduse liige kaebavat, et see köster ei mõiskvat mängida jalgadega orelit, nagu tä eelkäija. Ei saa olla ükski inimene täielik. Metsküla kandi kõwemaks meheks on igatahes ..Sombi" peremees. Ka r l Poll e r, kes peale põllutöö weel juhib käitist, mis otse suurtööstuse põhimõttel koosneb mitmest osast, nagu jahuweSkist, lauawabrikust j.n.e. Selleaja oleme liikunud naisemeeste ringis, siirdume nüüd korraks ka poissmeeste perre. Kaitseliidu komandöriks on noor Esiwere fü. la perepoeg Woldemar Pilbusch. Peale muu on ta ka haritud põllumees, kelle energia tulemusena tvõime loota kord eeskujulikku talu MaSsu piiridesse. Tuletõrjet juhib abi sekretär, walla muidugi, AugustKälbmann. k-S weel peale muu omab kaunis jämeda hääle. Ei saa jätta mainimata naisewõtjat Kokuta ..Laose" peremeest Jüri Põld'i, ZeS oma seiklusrikka eluaja jooksul olewat omandanud ka tantsuprofessori diploomi. Kõne wõib olla muidugi ainult moodsatest, sest wanast rämpsust see mees suurt lugu ei pea. Kahe silma wahele ei saa ka jääda ülikooli rektor, Kaseküla ..Alasi" täieõiguSline peremees PrHdu Usar. Rektor on ta küll praegu ainult Hanila haridusseltsi poolt korraldatawal rändawas rahwa ülikool il, kuid ei puudunud palju, et oleks wõi saanud suure universiteedi rektoriks, sest unistas omal ajal kõlvaSti nlikooli haridusest. Peale muu tyeel filosoof ja tsiteerib poissmeeste hulgas Schopenhaueri mõtte teri naistest. Pangaharraks, teizte sõnadega Sanila ühiSpanga direktoriks on Eduard Wesker naiste lootus kindlustatud tulewikule Et MaSsu wallas on kaks kirikut. siitkeeleS uk3 luteri, teine vene. ning peale selle tveel mõ. nmgaid lahkusulisi, wõiks mainida ka mõnda hinge eest hoolitsejat. Kahe esimest kiriku puudustks wast olekS see, et esimesel Vuuduv õpetaia, teisel köster, nähtawasti Mässu meeste uiuleigusest tingitult. Kõmsi preestriks on Mihkel Pspl, iLÄvn IczulumeeL ja tegelane. Hanila köster Halliste on viimases ajal hingeharimist kõrwal hakanud tegemist wgema ka maa harimisega. Palwewendluse eestwõitleiaks on Kokuta ..Möldri" peremees Suri Koppel, kel aga nähtawasti wiimasel aial ..arkazaid' wähepoole näib olewat KriiS ka siingi. . Mässu tulundustegelasi, s. o. kaupmehi on nimetada kull WSimatu, sest poode on siin enam km inimesel sõrmi. Ja pole kindel, et jääb weel sellega. 1 Ka hariduse tegijate koolipetajate leegion on pea WSrdne mõne wäikelinna omale. Peaaegu oleksin unustanud naised. Kuid ega neist loõt ajada seitungis pikka juttu, lähewad jarSku uhkeks. Kuid wõiks mainida mõned nimed j<r ainult prouad, sest neil pole enam põhiust pirtsakuseks. Wõtame näit. pcd. Kop. pel, Schröder, Rooman, Putk ja Pii. bu s ch, kõik kõtvad perenaised ja suured seltskonnategelased. Et ka pika jutu peab kord lõpetama, siis tu> leb ka sellele kirjutuselegi panna punkt. Kui mö. m arwab, et ta oleks weel mainimiswäärt, kuid on jäänud kahe silma wahele, wõiks."ehk telefoneerida toimetusse, wast nakkab weel fcitungi pääs wiimasel minutil. Mainituile ja mittemainituile siis jõudu ja püsiwust edaspidiseks tööks ja tcgowuseks oma heameeleks ja ligemi.se kasuks ehk ka waStupidi MaSsuS. —kö— Teemad (0)