Mihkel (Michael) Fuhrmann

Mihkel (Michael) Fuhrmann [ fu:r-] (15. III 1823 Pööravere lähedal, Pärnu-Jaagupi kihelkond – surmaaeg ja -koht teadmata), oli esimesi eestlasest Siberi-uurijaid. Töötas Middendorffi perekonnale kuulunud Pööravere mõisas aednikupoisina, sai A.T. von Middendorffi üliõpilaspäevil tema teenriks ning hiljem abiliseks ekspeditsioonidel.

Ainukeseks eesti rahvusest Siberi ja Kaug-Ida tundjaks XIX sajandil on peetud Mihkel Fuhrmanni, Taimõri esmakirjeldaja Alexander Theodor Middendorffi teenrist preparaatorit. See vähene, mis tema elu kohta teada, pärineb kaudsetest allikatest.

Fuhrmann oli Middendorffi kolmemehelisele Siberi-ekspeditsioonile läinud teenrina, kuid temast sai juba retke ajal Siberi ilmastiku ja igikeltsa uurija ning põhjalik taime- ja loomakoguja. Fuhrmannil puudus loodusteaduslik haridus ja arvatavasti ka haridus üldse – ta oli kõiges andekas iseõppija. 22. märtsil 1854 kohtusid Maack ja Fuhrmann Jakutskis. Endel Varep on kirjutanud [3], et Maack ja Fuhrmann läksid Irkutskist Jakutskisse siiski koos, kus kohtusid aasta varem üksinda teele asunud Sondhageniga. Ekspeditsioonil osalesid veel Vene geograafiaseltsi Siberi osakonna liikmed Kotðetov (Kochetof) ja Georg Gerstfeldt. Tema täisnimi oli Johann Georg Nicolai Gerstfeldt (sünd. 1827 Pärnus), hiljem uuris ta vähilisi ning avaldas uurimuse Euroopa jõevähkidest, samuti on ta esmakirjeldanud hulga kirpvähke, sh. Gammarus maackii. Kuni sügiseni uuriti Viljui jõgikonda, siis jäädi külma ja nälga, sest puudus talvevarustus. Mehed olid lootnud osta talvevarustuse kohalikelt elanikelt, kuid see lootus luhtus. Talv läbi liikusid nad suures kitsikuses, kuni 1855. aasta märtsis jõudsid tagasi Irkutskisse. Kolmeteistkümne kuuga läbiti 8000 km. Kogutud oli 350 taimeliiki. Kolmeosaline Viljui retke aruanne ilmus aastatel 1877–1887, viimane osa alles pärast Maacki surma.

Uurimisreis Amuurimaale. Pärast rasket Viljui-ekspeditsiooni polnud aega puhata, sest juba 6. aprillil 1855 läksid kõik viis reisikaaslast Amuuri ekspeditsioonile. Tegelikult oli see suur sõjalis-topograafiline uurimisretk, kus osales vaid pisike loodusteadlaste rühm. Parasjagu käis Mandžuuria okupeerimine. Amuuri jõge mööda sõitsid nad kuni jõe alamjooksul asuva Mariinski linnani, seal läksid kaldale ja hakkasid jala tagasi tulema. Blagoveštšenskist said nad oktoobri algul hobused ja nendega jõudsid 30. detsembriks tagasi Irkutskisse. Aruande kohaselt läbiti 222 päevaga 5200 km. 1856. aasta algul asusid Maack ja Fuhrmann kohe teele Peterburi poole, et esitada aruanded, korrastada ja läbi vaadata kogutud materjalid. Kolme aasta jooksul aitasid materjale läbi töötada mitme ala teadlased. Allikas: Tiik, Leo 1977. Mihkel Furman ja tema osa Siberi uurimisel. – Eesti Loodus 28 (1): 29–34.

• https://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Fuhrmann
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/fuhrmann_mihkel
• http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=837
• Kõik andmed tema kohta lõpevad 1858.aastal.
• Saaga EAA.1865.3.195/1:51?392,1100,830,82,0
• Saaga EAA.1865.3.193/4:42
• Saaga EAA.1865.3.195/1:51?161,986,2201,369,0

Loe Temast ajakirjast EESTI LOODUS detsember 2022