Mihkel Piperal (25.07.1890-6.07.1953) sündis Päärdu külas, Velise vallas, Läänemaal. Töötas Raplas kooliõpetajana, oli 1911-1914 Rapla Tarvitajate Ühisuse juhatuse esimees, osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas sõjaväeametnikuna. Mihkel Piperal oli Vabadussõja soomusrongide diviisi majandusülem. Oli õppinud Tallinnas tehnilistel kursustel ja Tallinna Tehnikumis; samuti Ants Laikmaa juures maalikunsti. 1920-1921 pidas võõrastemaja ja restorani. Alates 1923 oli muusika- ja raadioäri OÜ Esto-Muusika osanik, direktor ja juhatuse esimees. Oli ka kindlustusseltsi Põhja Kotkas juhatuse liige, Üleriikliku Eesti Muusikakaupmeeste Ühingu esimees, taluomanik, Tallinna Ümbruskonna Talupidajate Ühenduse juhatuse liige. Kuulus Kaitseliitu. Vabadusristi I järgu 3. liigi ja Punase Risti aumärgi kavaler. Pärast Nõukogude okupatsiooni algust töötas Mihkel Piperal Pärnus kalurite juures ja pääses küüditamisest, kuid 1941 saadeti Siberisse tema abikaasa Hilda (suri vangilaagris 1948) ja poeg Knut-Roland (vabanes 1946). 1944 lahkus Mihkel Piperal Eestist, siirdus 1949 USA-sse Bostonisse, kus osales abiesimehena aktiivselt Bostoni Eesti Seltsi tegevuses. Suri Lowellis, Massachusettsis, USA-s (Eesti Majandustegelased (1938); www.okupatsioon.ee; Vaba Eesti Sõna 09.07.1953 jm)

Atsimäe abimajand moodustati kohe peale sõja lõppu 1944. aastal Atsimäe, Lingumäe ja Sirge talumaadele, kokku 150 ha. Atsimäe talu ei olnud eriti suur, kuid omanik Mihkel Piperal „Esto- Muusika“ direktor oli talu eeskujulikult korda teinud, uudismaid harinud. Talus oli korras sigala, kanala, noorkarjalaut, lüpsikarjalaut 20 friisitõugu lehmaga, talu keskuse ümber oli 3,3 ha suurune õunapuu aed. Talul oli tuuleturbiiniga töötav jõujaam, mis varustas kõiki hooneid elektrivalgusega. Talus oli isegi auto. Abimajand oli ajavahemikus aastatel1944 - 1950 mitme erineva numbriga sõjaväeosa valduses.