Olga bioloogiline isa Johannes Sepp hukkus koos venna ja naisevennaga merel tormiga 1914. a sügisel.

Bioloogiline ema Liisa (sünd. Lepik) andis pärast isa surma tütre ajutiselt kasuvanemate Aleksei ja Vilhelmine hoolde, kes kasvatasid Olgat kuni tema täisealiseks saamiseni. Olga kiindus kasuvanematesse nii, et kutsus neid emaks-isaks ning märkis ka ametlikes dokumentides oma vanemateks nende nimed. Ametlikku lapsendamist (ja dokumentide ümbervormistamist) ei toimunud.

Talvel elati Kroonlinnas, suved veedeti Salmel.

1920. a koliti Saaremaale, 1921. a Tallinna (Vana-Balti 107 Koplis). Olga asus õppima Kopli algkooli.

Lauluõpetaja Ludmilla Hellat-Lemba abil sai Olgast 1928. a Tallinna Konservatooriumi õpilane.

Olga abiellus 19-aastaselt, siis ilmnes segadus tema nimega (kuna Lundiks polnud teda ametlikult vormistatud) ja tema uueks nimeks sai Gutman-Lund (pärast eestistamist Kuutma-Lund)

Olga alustas oma karjääri “Estonias” aastal 1934. Pärast lavalt lahkumist töötas ta pedagoogina, juhendas “Majaka” klubi lauluringi ja viimati, kuni oma surmani 1998.a., Vene Kultuurikeskuse vokaalstuudiot. Ta on olnud kolme Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liige, sealhulgas 4 aastat Ülemnõukogu juhataja asetäitja.

Olga Lund ja Vello Viisimaa - Lõbus talupoeg

• http://youtu.be/XBPWKn2U2xE