Raimund Walther Georg Max Thaar

Is your surname Thaar?

Research the Thaar family

Raimund Walther Georg Max Thaar's Geni Profile

Records for Raimund Thaar

340 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Raimund Walther Georg Max Thaar

Also Known As: "Raimond Thar"
Birthdate:
Birthplace: Hohenlinde, Hallist (Tauga karjamõis, Karksi kihelkond, Pärnumaa), Viljandimaa
Death: Died in Berchtesgaden, Upper Bavaria, Bayern, Germany
Immediate Family:

Son of Georg (Jüri) Taar and Marie Taar
Husband of Alice Ernestine Helene Thaar
Father of Walter Raimund Thar
Brother of Marie Karoline Taar; Theodor Georg Woldemar Taar; Ida Eleonore Allik; Wilhelmine Amalie Marie Taar and Margaretha Amanda Taar
Half brother of Linda Thaar; Helmuth Arthur Thaar; Siegfried Taar; Alice Thaar; Welda Thaar and 5 others

Managed by: Epp Ehasalu
Last Updated:

About Raimund Walther Georg Max Thaar

http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1906 Fraeternitas Estica auvil! Raimond Thar Sünd. 09.08.1874 Viljandimaa (Hohenlinde, Hallist) Surn. 25.08.1957 Berchtesgaden, Saksamaa Auvilistlaseks valitud 1932. aastal Osalenud Vabadussõjas

Haridustee: Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1894. aastal M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1899


1894-1899 Tartu Ülikoolis stud.med. 1900-1903 arstiks Tapal 1909 täiendamas Berliinis 1912 täiendamas Strassbourgis 1903-1911 kihelkonnaarstiks Amblas 1904-1905 arstina Vene-Jaapani sõjas 1912-1914 praktiseerija eraarstina Tallinnas 1914-1918 arstina Esimeses maailmasõjas 1919-1920 arstina Vabadussõjas 1920-1944 praktiseeriv lastearst Tallinnas 1944 septembrist pagulasena Saksamaal

Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium Thar Raimund 24.06.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst (nimetamine) Thar Raimund 15.11.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst -> Lennuväesalk, noorem arst (nimetamine)

[http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=73173 Dr. Hans Alwer "Eesti kuurort Haapsalu"] 1922, K-Ü. "Lääne", Haapsalus: Suve hooajal praktiseerivad arstid: Dr. Thaar, laste haigused - Vaikne promenaad Nr. 6. Vastuvõtmise tunnid k. 10-11 e. l.

----

  • 27.2.1919 ostis maja Haapsalu, Vaikne kallas 6 Dr.'Raimund Thar (Thar, Raimund, 09.08.1874-25.08.1957, arst), kuid tehing jäi kinnistamata.
  • 1929 kohtuotsus Päewaleht, nr. 143, 31 mai 1929 Kohtuotsus. Tallinna-Haapsalu rahukogu tsiwiilosakond kuulutab tsiw.spd. sead. §726 põhjal, et tema awalikul kohtuistungil 12. weebr. 1829. a. dr. Raimund Thar'i nõudmise asjas Friedrich Klinkoström-Klinkowstam'i wastu 50 krooni suuruses summas, otsustas tagaselja: tunnistatda iganenud waldamise teel dr. Raimund Thar'i obrokiõigust Haapsalu linnas, Waiksel promenaadil nr. 6, kinnist. nr. 298 (endine kinnist. nr. 270) kohta ning temale õigus anda seda kinniswara kinnistusraamatutes oma nimele kinnistada. Tallinnas, 27. mail 1929. a. nr. 354 1929. a. Rahukogu abiesimees (allkiri). Abisekretär (allkiri).

__

Päewaleht, nr. 111, 25 aprill 1938 Autode kokkupõrge. Sõiduauto nr. A—oo 6 juht August Tehandi, kelle elukoht Kreutzwaldi tän. nr. 17, võetakse vastutusele seepärast, et ta Kreutzwaldi tän. nr. 17 asetseva maja juures sõiduautost nr. A—1624 möödasõidul sõitis sellele vastu vasakpoolset tagumist porilauda. Viimast sõidukit juhtis Narva mnt. nr. 42—2 elutsev Raimund Thar.

--- • abikaasa Alice Ernestine Helene (kelle isa Dawid Julius Limberg (1845-1913))

Postimees (1886-1944), nr. 134, 16 juuni 1906 Päewakaja. - Kadakad kasvamas. "Rev. Zeit." toob teate Ambla kihelkonnas asutatud Eestimaa Saksa koolisetsi jaoskonna eestseisuse valimiste kohta. Sinna walitud liikmete hulgas leiame Saksa nimede seast Dr. R Thar'i ja abikaasa. Kai vpetaia Dr. J. Hurt Peterburist leplikult Eesti keelele Saksa asutatavates koolides ruumi soovis, siis astus terve Saksa ajakirjandus selle vastu välja. Üks tasasem häälekene katsus õpetaja Dr. Hurti mõtetele eluõigust soovitada, aga ta kadus nagu kidu sirin Balti saksastuse rinnahääle kooris ära. Ja kui "Postimehes" selle kohta kirjutati, kuidas Tartus saksad kõige hoolimatalt koolisid, mida linn toetab ja mille pääle selleläbi üleüldsusel õigused, on lihtsalt ärasaksastavad, siis saime asju kuulda, mis mitte vedela tindiga kirjutatud pole. Näituseks olgu, mis "Balt. Tage-z." ütleb : "Kohalise (Eesti) ajakirjanduse ühe osa rumalhäbematus kasvab aegamööda täielikuks hulluseks. Ainukene vastus niisugusele hullumeelsele häbematusele oleks, et hoolimatalt "meie lastele" (s. o. Eesti lastele) ust näidatakse. See on ometi keel ja mõtteviis, millest arvama peab. et ta igal eestlasel, keda Jumal mitte liiga rikkalikult tarkuse puudusega õnnistanud pole, kõrvad lahti ajab Saksa armastuse häälitsemise kohta, mis igakord Saksa kooris tõuseb, kui kuidagi lootust on selleläbi Eesti naha pääl liugu lasta. Aga ometi leidub inimesi, kellele niisugusest saapakontsaga märguandmisest küll pole, ja kellele kaastöö Saksa "kultuura" edendamise meepottide kallal armsam on, kui rahwusline iseteadvus, kui auustamine isaisadest pärandatud vere ja keele wastu. Siin on niisuguseid kaks: Dr. R, Thar Amblast oma abikaasaga. Selle mehe nimi on üleüldsusele tundmata, ta on seda ka oma lähemale ümbrusele, välja arwatud omas ametis. Üleüldiste Eesti ettevõtetega ehk seltsieluga ühenduses pole teda kuulda olnud. Selle wastu ei või midagi ütelda, igaüks pole avalikuks tegelaseks loodud, kui seda ka kahetsema peab, et maa-arst, kes nii laialiselt oma rahvaga kokkupuutub, eneses tungi ei tunne, selle rahva käekäigust pääle oma ametitäitmise osavõtta. Nii näis siis ka lugu Dr. Thariga olema, kuid nüüd näeme, et temas avaliku tegelase anded siiamaale uinunud ja ainult õiget juhtumist ärkamiseks oodanud. Ja see juhtumine on siis hoolekandmine Saksa koolide eest. See on alles mõningad nädalad, kui "Postimehes" Amblast kurdeti, et sääl kihelkonna kooligi ei ole, meie ei kuulnud sel puhul mitte, et sinna Eesti kooliselts oleks asutatud, ei kuulnud ka, et Dr. Thar seekord kuidagi eneses kutset oleks tundnud niisuguse hariduslise ülesande jaoks midagi teha, ehk küll need lapsed, kes sääl nüüd hariduseta peavad jääma, liha tema lihast ja veri tema verest on, ja teda ainult õnnelikum saatus nende hädast on peastnud. Nüüd aga on Dr. R. Thar äkki eneses uue hinge leidnud, mil avalikku tööd himustab teha, ja need, kellel tema arvates kõige rohkem õigust selle töö pääle on, on saksad; neid vaeseid nende kitsikusel karja eestistamise vastu toetada, tunneb ta enese kõlblise kohuse olema. Mispärast küll? Sakslane ta ei ole, ei ka ta abikaas. Aga Saksa hariduse saanud? Missugune see haridus õieti siis oli ? Saksa algkoolid, Wene gümnasium, Wene ülikool! Ja selle kõrval kodus Saksa keel, üliõpilasena Eesti üliõplaste Seltsi liige, Eesti keel läbirääkimistes ja läbikäimistes sõpradega ! Ja pärast? Töö kesk oma rahvast, igapäevases ühtlpuhkuses kokkupuutumises eestlastega, iga kohvi ehk lõunasöögi pääle mõisnikkude juures kümme ehk rohkem käiku Eesti majadesse! Sõbrad ja endised kaasüliõpilased rahwuslise iseteadvuse seisukohal ja last not least Eesti perekonnast abikaasa !' See on Saksa haridus! Wõi tahab ta üht kulturakeelt toetada ? Miks mitte Wene keelt? Seda keelt, millel meie rahwaasemikud oma maa eest räägivad, mis see suur rahwas räägib, keda meiega vabaduse wõitluse ühised sidemed köidavad? miks mitte meie suure kodumaa keelt ? Wõi ei ole see keel Dr. Tharile kulturakeel, ehk küll Lääne-Europa teda selleks on tunnistanud? Wõi oleks Dr. Thar sellesama vaimustusega Wene kooli asutamisest osa võtnud? Ja need kõik, kes ennast äkisti "kulturakandjana" tunnewad? Siin ei saa kuidagi kõrvale põigelda. Siin jääb kurb nähtus täiesti vabanduseta ... , et mees keda kõik loomulikud sidemed oma rahva käekäigu külge köidawad, ... ettewõtet toetab, millega kõige paremal korral eestlasel kõige vähematgi tegemist pole, mis aga saksastamise politikas, nagu meie poolt äratrükitud wastus Saksa lehest näitab. Niisuguseid näitusi on Saksa lehtedes igas värvis olemas.) eestlaste wastu sihitud on. Siin ei saa enam nalja teha, siin on tüüpiline nähtus, kuidas meie kadakasaksad - muud sõna ei tea ma tõesti - mitte ainult meie rahva wastu külmad ei ole, waid ka tema wastu vaenulised on. Nad mängiwad ise saksa, kasvatavad omad lapsed saksadeks ja mõjuvad oma terwe ümbruse pääle kõige pahemal viisil. Mis peab ütlema, kui need, kellele rahwas jõudu on andnud edasi saada, selle oma rahwa, oma isaisad ära salgavad ja võõrast leerist palukesi korjama lähewad, sest viimaseks põhjuseks võib siin ometi kõhu ja palgaküsimus järele jääda, muidu oleks terve lugu veel haledam. Saksad on viimasel ajal ometi kord avalikult tunnistama hakanud, et nad oma viimaseid lootusi mitte käsikäes käimises lätlaste ja eestlastega ei näe, waid võitluses elu ja surma pääle nende vastu. Nad on lausa terved saksastamise eeskavad üles seadnud, mille järele värsket verd saada ja et nad hääd politika mehed on, näitab see lugu, millega meil tegemist; kesk Eesti minevikust, kesk Eesti olevikust läheb haritud mees, kes ennast ometi arusaamise puudusega vabandada et taha sakste sabarakuks. Ta ei või ennast millegiga vabandada, sest see nõndanimetatud Saksa haridus pole muud kai pääliskaudne keeleline politur ja olud on praegu niisugused, et nad täiesti üht niisugust teguviisi enam wabandada ja arusaadavaks teha ei suuda. Seda ei või lihtsalt andeks anda ja sellepärast rippugu see teguwiis siin nähtaval kohal, meie "haritud" eestlastele manitsuseks ja meie "harimata" eestlastele näituseks, et asju on, mida õppida ei saa ja mis liht mehe rinnas tihti paremini wõrsuvad kui kõrgemalt haritud rinnas. Poins,

(Eveli Leemets, arstide nimekiri:) Thar Raimund eestlane Tallinn 9.8.1874 (isa amet) arst (amet) laste sise (sünnikoht) Järvamaa m t (mis kooli lõpetas) Tallinna Saksa Poeglaste Gümnaasium

view all

Raimund Walther Georg Max Thaar's Timeline

1874
August 9, 1874
Viljandimaa
1903
March 14, 1903
Age 28
Ambla
1904
January 16, 1904
Age 29
Ambla
1957
August 25, 1957
Age 83
Berchtesgaden, Upper Bavaria, Bayern, Germany