Tõnis Rotberg (Rothberg) (1882 - 1953) MP

‹ Back to Rotberg surname

Is your surname Rotberg?

Research the Rotberg family

Tõnis Rotberg's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Birthplace: Viljandimaa
Death: Died in Taiðeti vangilaager, Venemaa
Occupation: Sõjaväelane. Sõjaminister Johannes Vares-Barbaruse valitsuses
Managed by: Heinar Kudevita
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Tõnis Rotberg (Rothberg)

Tõnis Rotberg VR I/2 (9. september 1882 – 24. juuli 1953 Irkutski oblast) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor.

http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nis_Rotberg

Tõnis Rotberg (ka Rothberg) sündis 9. septembril 1882 Viljandimaal Viljandi vallas Kalami talus. Ta õppis Kuude vallakoolis ja Suure-Kõpu kihelkonnakoolis ning kodumaise haridustee lõpetuseks 1895-1896 ka Viljandi kihelkonnakoolis. 1896.a aasta sügisel läks ta Peterburgi, kus õppis Keiserliku Vene Tehnika Seltsi käsitöökoolis ja tegi seejärel 3 aastat rauatööd. 1903. aastal astus Rotberg Vilno sõjakooli, mille lõpetas 6. aprillil 1906 nooremleitnandina ning määrati teenistusse 4. Soome laskurpolku. 1. oktoobril 1912 asus ta õppima Intendandiakadeemiasse St.Peterburgis, kust 1. maailmasõja alates peale kahe kursuse lõpetamist sõjaväljale saadeti. Teenis esialgu Galiitsias tegutsenud 4. armee staabi intendantuuriosakonnas vanema käsundusohvitseri kt-na, seejärel 8. armeesse kuulunud 24. korpuse intendantuuri käsundusohvitserina. 3. aprillist 1916 loeti tal Intendandi-akadeemia lõpetatuks. Märtsis 1917 määrati T. Rotberg 188. jalaväediviisi intendandiks. Pärast enamlaste võimuletulekut Venemaal lahkus Rotberg sama aasta detsembris alampolkovnikuna Vene sõjaväest. Mälestuseks oma sõjaseiklustest sai ta kaasa Püha Stanislavi ja Püha Anna ordenite III ja II klassi. 1918. aastal abiellus Rotberg Anna Serjakoviga. 23. novembril 1918 astus Rotberg Eesti sõjaväkke, kus ta määrati Sõjaväe Varustusvalitsuse vanemaks käsundusohvitseriks ja kohe alanud Vabadussõjas ka Viru rinde intendandi kt-ks. 1. jaanuarist 1919 sai Rotberg 1. diviisi intendandiks ja sama aasta 3. detsembrist Varustusvalitsuse ülema (R.J.Reimann) abiks. Vabadussõjas teenis Rotberg välja Vabadusristi 1/2 ja sai rahalise autasu 75 000 marka. 26. märtsil 1920 ülendati Rotberg polkovnikuks; sama aasta 1. oktoobril määrati ta (seoses Reimanni lahkumisega) Varustusvalitsuse ülemaks. Selles ametis ülendati Rotberg 24. veebruaril 1928 kindralmajoriks. Ligi 18 aastat töötas Rotberg Varustusvalitsuse ülemana, kuni ta 1. septembril 1938 kutsuti sõjaministri (kindralleitnant P.-A.Lill) abiks. Aegapidi kogunes Rotbergi esindusmundri rinnale ka uusi aumärke lisaks: Kotkaristi I ja II klass, Soome Valge Roosi I klassi komandöririst ja Poola Polonia Restuta II ning IV klass. Punase okupatsiooni ajal nimetati Rotberg 21. juunil 1940 Johannes Varese valitsuse sõjaministriks. Loomulikult ei olnud Rotberg mingi kommunist ega sotsialist, Varese valitsusse pandi ta ilmselt vaid mulje jätmiseks, et too nukuvalitsus on midagi tõelise Eesti Vabariigi valitsuse taolist. Üsna pea algas Eesti sõjaväe ümberformeerimine Punaarmee 22. territoriaallaskurkorpuseks ja Rotberg määrati selle korpuse varustusülemaks. Saksa-Vene sõja alates 1941. aasta suve hakul saadeti ta koos oma korpusega Pihkvamaale, kus ta juuli alguses Porhovi lähistel haavatuna sakslaste kätte langes. Oli sõjavangis Köningsbergis. Tolleaegne Eesti Julgeolekupolitsei ülem Ain-Ervin Mere olevat Rotbergi tahtnud maha lasta, kuid tollal Eestisse alles jäänud meie kindralite eestkostmise peale lasti ta 22.aug.1942. vabaks, kuid jäi salajase valve alla kuni 30.nov.1943. Nüüd elas Rotberg Saksa okupatsiooni ajal vaikset eraelu, elades talvel Tallinnas ja suvel Tobra talus Viljandi külje all. 1944. aasta sügisel jäi Rotberg kodumaale, ta võeti oma talus septembri lõpul kinni ja viidi Venemaale. Kindralmajor Tõnis Rotberg suri 24. juulil 1953 Irkutski oblastis Taišeti laagris maksahaiguse tagajärjel. Rehabiliteeriti posthuumselt 1957.a. Allikas: http://generals.dk/general/Rotberg/T%C3%B5nis/Estonia.html

http://www.facebook.com/photo.php?fbid=463258820385450&set=pb.309741189070548.-2207520000.1368768408.&type=3&theater

Rotbergi abikaasa Anna evakueeriti suvel 1941 Leningradi, elas üle blokaadi ja tuli sügisel tagasi Tallinna. Suri aastaid hiljem ja on maetud Tallinnas Aleksander Nevski kalmistule. Rotbergidel oli kasupoeg Harlet, kes sõdis 1941. aastal vabatahtlikuna Wehrmachtis; 1943 aastal läks Soome ja sõdis seal. Tuli 1944. aastal Eestisse tagasi ja sõdis siin jällegi Punaarmee vastu. Oli seejärel metsavend, arreteeriti 1945. aastal. Vabanes hiljem ja tuli tagasi Eestisse.

view all

Tõnis Rotberg's Timeline