August* Johannes Teose

Matrikkel - http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3624&_xr=e...

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=697929

AUGUST-JOHANNES MIHKLI p TEOSE (kuni 29.12.1936 TÕNNISHOF, ka TÕNISHOF), VR II/3, kapten (1919).

VR II/3, nr 2942/18.02.1925 „hinnates vahvust, mis Laiaroopalise Soomusrongi Nr 2 dessandi ülem kapten August Tõnishof Eesti Vabariigi vastu üles näidanud lahingus 9. jaanuaril 1919 Tapa alevi vallutamisel“.

Sündis 21. (vkj 9.) detsembril 1891 Viljandimaa Kolga-Jaani kihelkonna Soosaare vallas mõisavalitseja peres. Suguvõsa oli varem seotud Põltsamaa kihelkonnaga. Vabadussõjas Laiarööpalise Soomusrongi Nr 2 löögiroodu, siis dessantpataljoni ja viimaks vahipataljoni ülem. August-Johannes Teose suri 7. aprillil 1952 Venemaal Kirovi linna haiglas kopsutuberkuloosi. Maetud Kirovi rajooni Kstinino kalmistule.

Tartus EÜSi majas avati novembris 2004 EÜSi Vabaduse Risti kavaleride mälestustahvel, millel on ka tema nimi. (Vt elulugu VMA 2002: 184–186.)

AUGUST-JOHANNES MIHKLI p. TEOSE (kuni 29.12.1936 TÕNNISHOF, ka TÕNISHOF), VR II/3, kapten (1919).

Sündis 21. (vkj. 9.) detsembril 1891 Soosaare vallas mõisavalitseja viielapselise pere kolmanda lapsena. Abiellus 22. detsembril 1928 Tallinnas Johanna-Cornelia Nikolaiga (sünd. Avik, 1902–1981). Naisel oli esimesest abielust tütar Gunvor-Tanja (1922), kelle ta 1937. aastal adopteeris.

Omandas hariduse Tallinna Peetri reaalkoolis, Tallinna Kolležis 1921–1922 ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1922–1925, lõpetades selle cum laude. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Astus septembris 1912 vabatahtlikuna sõjaväkke ning määrati teenima 90. Onega Jalaväepolku. Esimese maailmasõja puhkedes läkitati oma polguga augustis 1914 rindele. Sai 2. septembril 1914 Ljublini rindel vasakust põlvest haavata. Ülendati oktoobris 1914 vapruse eest lipnikuks. Pärast paranemist määrati 53. Tagavarapataljoni. Nimetati 1914. aasta novembris 221. Roslavli polgu rooduülemaks ning läkitati väeosaga rindele Ida-Preisimaale. Veebruaris 1915 saadeti endisesse 90. Onega polku, kus mais nimetati 7. rooduülemaks. Sai 14. juunil 1915 Karpaatidest taganemisel vasakust jalast haavata. Pärast paranemist läks väeosaga taas rindele ning sai 18. augustil 1915 Galiitsias kolmandat korda haavata, seekord raskelt vasakust õlast. Mais 1916 jõudis tagasi väeossa ning novembris määrati õppekomando ülemaks. Detsembris 1916 ülendati alamleitnandiks ning märtsis 1917 leitnandiks. Siirdus 1917. aasta novembris 3. Eesti Polku, kus teenis kuni aprillini 1918 õpperoodu ülemana. Märtsis 1918 ülendati alamkapteniks. Esimese maailmasõja lahingutes osutatud vapruse eest pälvis Anna 4. ja 3. järgu, Stanislavi 3. ja 2. järgu ordeni ning Georgi 4. järgu risti ja Georgi 4. järgu medali.

Vabadussõja eel mobiliseeriti ja läkitati 21. novembrist 1918 Võrus paiknevasse 3. Jalaväepolku. Alates 22. detsembrist 1918 määrati Laiaroopalise Soomusrongi Nr. 2 löögiroodu ülemaks. Sai lahingus Tapa jaama juures 9. jaanuaril 1919 paremast jalast haavata. Märtsis 1919 nimetati Dessantpataljoni ülemaks ning ülendati kapteniks. Juunis 1919 viidi haavatasaamiste tagajärjel halvenenud tervise tõttu ohvitseride reservi, kus määrati Sõjaväe Peakontrolli. Augustis 1919 saadeti teenima Tallinna Tagavarapolku ja nimetati Vahipataljoni ülemaks. Sel kohal oli kuni juunini 1920. Võttis detsembrist 1918 kuni juunini 1919 osa sõjategevusest Punaarmee vastu.

Kapten August Tõnishof pälvis lahingulise vapruse eest Vabaduse Risti II liigi 3. järgu, 50 000 marka ning Vabadussõja Mälestusmärgi haavatulindiga.

Juunis 1920 määrati Vahipataljoni ülema abiks. Sel kohal teenis sõjaväest lahkumiseni jaanuaris 1921. Täitis ühtlasi Sõjaringkonnakohtu liikme ülesandeid aprillist maini 1920 ja Vahipataljoni kohtu eesistuja kohuseid juunist detsembrini 1920. Märtsis 1922 tunnistati arstliku komisjoni otsusega sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks sõjas haavatasaamiste tõttu.

Astus Välisministeeriumi teenistusse ning oli märtsist oktoobrini 1921 Eesti esindaja Nõukogude Venemaal Jamburgis (Kingisepp). Juba ülikoolis õppides asus tööle juristina. Oktoobrist 1924 oli kohtuameti kandidaat. Septembris 1928 nimetati jaoskonnakohtunikuks ja alates veebruarist 1937 oli Tallinna Ringkonnakohtu liige. Oktoobris 1938 nimetati Majandusministeeriumi kaubandusosakonna direktoriks. Sel kohal oli 1940. aasta suveni.

Eestistas koos abikaasaga 1936. aastal perekonnanime Tõnnishof, võttes nimeks Teose. Väidetavalt oli valiku aluseks isa sünnikoha Teose talu nimi. Samasuguse perekonnanime valisid ka tema vennad.

Ühiskondlikult kuulus Eesti Demobiliseeritud Sõjameeste Liitu ja VRVÜ Tallinna osakonda. Tegutses Kaitseliidu Tallinna Maleva Ida malevkonna käsunduspealikuna ning teenete eest pälvis veel 1940. aasta algul Kaitseliidu Valgeristi 3. klassi.

Pärast seda, kui Nõukogude okupatsioonivõimud ta kaubandusosakonna direktori kohalt vabastasid, oli kuni 1941. aasta suveni ametis Volta tehases.

Arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas ning talle määrati SARK-i Erinõupidamise otsusega 4. märtsil 1942 Sverdlovskis 10 aastat vangilaagrit aktiivse võitluse eest Nõukogude võimu vastu kodusõja ajal. Peeti kinni Sverdlovki oblastis Sevurallagis ja Kirovi oblastis Turjinski vangilaagris. Vabanes juunis 1951 ja saadeti asumisele perekonna juurde Kirovi rajooni Kstinino külanõukokku Poloi turbatööstusse. Vangilaagris viibides haigestus raskelt kopsutiisikusse.

August-Johannes Teose suri 7. aprillil 1952 Venemaal Kirovi linna haiglas kopsutuberkuloosi tagajärjel. Maetud Kirovi rajooni Kstinino kalmistule.

Eesti NSV Ülemkohtu 1956. aasta 22. septembri otsusega tühistati erinõupidamise otsus 1942. aastast ning kohtuasja menetlemine lõpetati süütõendite puudumisel. Nõukogude okupatsioonivõimud arvasid August-Johannes Teose sellega rehabiliteerituks.

Abikaasa Johanna-Cornelia ja kasutütar Gunvor-Tanja Teose küüditati 14. juunil 1941 Kirovi oblastisse, kus töötasid Kstinino külanõukogus Poloi turbatööstuses. Vabanesid 1956. aastal ja tulid tagasi Eestisse.

Gunvor-Tanja Teose abiellus Siberis saatusekaaslase Alfred Sergoga. Teist korda abiellus Eestis ja on tuntud lastekirjanik Gunvor Rootsina. Tema sulest on ilmunud luuletuste raamatud Päikesel on päevakuub ja Karumamma karussell ning nelja autori koostöös kogumik Minu väike õunapuu.

EAA F.2100.N.1.S.17113; ERA F.495.N.2.S.57.L.53; ERA F.495.N.7.S.5969; ERA F.957.N.8.S.1621.L.125; ERA F.957.N.8.S.2012.; ERA F.1584.N.1.S.127.L.528; ERA F.2477.N.2.S.31.L.33-34; ERAF. F.130.S.1132; ERAF F.6R.S.271; EELK Kolga-Jaani koguduse sünnikanne nr. 1/1892; EELK Põltsamaa koguduse personaalraamat 7:99; Tallinna linna per. reg. 2:467; Kstinono kn. surmakanne nr. 6/1952; EVK 1935:332; Medijainen 1997:266; Piir 9:112–113; Päevaleht 1938, nr. 269:3; Päevaleht 1940, nr. 4:2; kasutütar Gunvor Rootsi andmed (jaan. 2003). http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=136&op=body

Ohvitseride andmekogu - http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26002

TEOSE, August, Mihkel, 21.12.1891 Viljandimaa Soosaare v., jurist, arr. Tallinn, Köleri 5-1, erin. 14.03.42 §58-4, 10a.; Sverdlovski obl. Vosturallag; Kirovi obl. Oritši raj.; Kirovi raj., vab. laagrist 14.04.51, surn. asum. 07.04.52. Vabadusrist. Vaps. Nõukogudevastaselt häälestatud. http://okupatsioon.ee/et/memento-2001/237-t-2001.

• 567. August Johannes Mihkli p. Teose (Tõnnishof) – Georgi risti IV järk, raamatust Pihlak, Jaak. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. 2016, Viljandi http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=11589&st...

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

• Tenissof, August; vabatahtlik, Austrias pahemast jalast haavatud, vahvuse eest kaks korda Georgi aumärgi saamiseks ette pandud, praegu paranemisel / Nr 7, 4.(17.)10.1914, lk12 http://www.hot.ee/galerii/mm/meiemats1.html