ANDERSON, Viktor (sünd Victor) Adolfi (ka Ado) p, reamees (1919). VR I/3, nr 2967/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu reamees Viktor ANDERSON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 26. mail 1919 a. Volmari kiriku tornist tulejuhtimise eest, mille käigus ta ise langes.Sündis 11. märtsil (vkj 26. veebruaril) 1902 Viljandis kohtutäituri pojana. Vallaline. Õppis Viljandi reaalgümnaasiumis. Astus 28. jaanuaril 1919 gümnaasiumi 6. klassist vabatahtlikult Scouts väeossa. Võttis osa lahingutest Punaarmeega Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Viidi alates maist 1919 üle Viljandi kooliõpilaste roodu ning komandeeriti koos üksusega 6. jalaväepolgu juurde. Osales lahingutes Lätimaal Punaarmee vastu. Viktor Anderson langes 26. mail 1919 Lätimaal Volmari (Valmiera) kiriku tornis, kus sai taganevaid punaväelasi tulistades kuulitabamuse pähe. Maetud Viljandi Vanale kalmistule. Haual asub mustast marmorist sammas, millel on stiliseeritud Vabaduse Risti kujutis. Postuumselt määratud Vabaduse Ristile lisandusid 10 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussõja Mälestusmärk haavatulindiga. Need anti isale. Autasumaa suurusega 16,03 hektarit eraldati mais 1925 Harjumaa Raiküla valla Raiküla mõisast. Koht sai nimeks Kasesalu (algul Käsitöölise) talu, mis kinnistati tema isale veebruaris 1931. Viktor Andersoni nimi on Viljandi Maagümnaasiumi Vabadussõjas langenud koolipoiste mälestustahvlil (avatud 1921, peideti ning jäi teadmata kadunuks 1940, taasavatud uuel kujul 1990). EELK Viljandi Jaani koguduse saksa pihtkonna sünnikanne nr 4/1902; EELK Viljandi Jaani koguduse saksa pihtkonna surmakanne nr 12/1919; ERA 31/5/1826. L 191p; ERA