Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Einart Adolf Saks (1924 - d.)
    SAKS Heinart Adolf, sotamies, s. 30. X 1924 Harjumaal Kolga vallas. Kalur. Soome armeesse 26. IV 1943, rindel Rajajoel III/JR47-s, väljaõppel I/JR200 staabikompaniis. Tõrjelahingui...
  • Oskar Haljasmets ← Krünwald (1918 - 1952)
    HALJASMETS Oskar, korpraali s. 2. VIII 1918 Tartumaal Saadjärve vallas. Autojuht ja rätsep. Eesti kv-s nooremallohvitser. Soome armeesse 26. II 1944, väljaõppel Jokelas ja...
  • Jalmar Roosipuu / Rooberg (1915 - 1988)
    Sünd ja uus perenimi: äeva Personaal1900-1935: Jalmar, korpraali, s. 10. IV 1915 Harjumaal Kolga vallas. Kalur. Eesti kv-s kapral. Soome armeesse 10. III 1944, väljaõppel ...
  • Rudolf Sankman (1920 - 1944)
    SANKMANN Rudolf, sotamies, s. 3. VI 1920 Harjumaal Kolga vallas. Lukksepp. Teenis Saksa sv-s. Soome armeesse 13. IX 1943, rindel Rajajoel JR6-s ja III/JR47-s, väljaõppel Jalkalas 2./JR200...
  • Ilmar Muru (1925 - 1993)
    MURU Ilmar, sotamies, s. 5. XI 1925 Tartus. Lukksepp. Soome armeesse 8. XI 1943, väljaõppel Taavettis 8./JR200-s. Mais 1944 lahkus sõjaväest, siirdus Kanadasse, elas ja t&#x...

Eesmärk koguda projekti Eesti meestest Soomepoisid

  • Igati oodatud on kõikide kihelkondade meeste nimede lisamine siia projekti
  • Vikipeedia: Soomepoisid
  • Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Jätkusõjas kuulus enamik soomepoisse 200. jalaväerügemendi (JR200) koosseisu, Eesti vabatahtlikke võitles ka nt mereväes ja kaugluurerühmades. Kokku võitles Eesti mehi "Soome vabaduse ja Eesti au" nimel, nagu ütles nende moto, umbes 3500 meest, kellest hukkus Soomes umbes 200. Mereväes moodustasid eestlased lausa 10%. Augustis 1944 oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamik ka tegi. Suhted Saksa okup ja atsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning Saksa väejuhatus hajutas soomepoisid eri väljaõµppelaagrites ja rindel. Tartu rindel osalesid soomepoisid augusti lõpus alanud Saksa poole vasturännakus, mille tulemusena rinne stabiliseerus septembri keskpaigani. Pupastvere lahingus sai haavata 170 ja langes 34 meest. 40 mehele anti vapruse eest raudristid. Viimase lahingu Tallinna eest pidasid just soomepoisid koos pitkapoistega 22. septembril Pääskülas. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti.
  • Soomes jõuti jälile laagrile, kust anti eestlasi Venemaale välja. Lappeenranta kindluses tegutses aastatel 1944-1946 mahavaikitud kogumis- ja väljasaatmislaager, mille kaudu anti Nõukogude Liidule välja kokku 542 inimest. Enamiku üleantutest moodustasid Talve- ja Jätkusõjas Soome poolel võidelnud eestlased, kes Nõukogude Liidus mõisteti pikkadeks aastateks vangi.

"Laager oli tegutsemise ajal linnaelanikele täiesti suletud ja tähelepanuta jäänud rongisõidud Pikisaare kõrvalteelt Nurmi jaama toimusid öösiti," räägib ajaloo hämarusse jäänud vangilaagrist raamatu kirjutanud ajaloolane Juha Pohjonen, kirjutab esaimaa.fi.

Kindlus valiti saadetiste kogumispunktiks tänu heale logistilisele asukohale. Väljanõutud isikuid jahiti pärast sõda üle Soome. Kinnivõetud toodi Lappeenranta linna vanasse keskvanglasse väljasaatmist ootama http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/soomes-jouti-jalile-laagrile-kust-anti-eestlasi-venemaale-valja?id=36649897