Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Bernhard Kibena (1904 - 1952)
    Metsavenna lugu “Küll te tapaksite, kui saaks! Tekst: Virkko Lepassalu Bernhard ja Villu Kibena 1941. Metsavend Bernhard Kibena poeg on viimased aastad pühendanud sellele, et...
  • August Nõmmik (1922 - 1959)
    August Nõmmik (5. märts 1922 Palivere, Allikmaa küla – 17. juuli 1959 Ridala, Kabrametsa küla) oli eesti metsavend. 18. juulil 2014 möödub 55 aastat m...
  • Kalev* Gustav Arro (1915 - 1974)
    Kalev Arro sündis 11. (17?) juulil 1915 Valgjärve vallas kehvapoolses Vasara talus peres, kus valitses tugev rahvuslik meelsus. Kui punavõim Eesti okupeeris, sai Kalevist vastupa...
  • Artur Valentiin Eskla (1922 - 2008)
    Eskla Artur, sotamies s.30XII 1922 Harjumaal Kuusalu vallas. Põllumees,1941 metsavend.Soome armeesse 24.IV 1943. Rindel Rajajoel III/JR47-s Tõrjelahinguis Viiburi lahel ja Vuoksel, autasu...
  • Aleksander Rudolf Laane (1910 - 1973)
    (Algselt nimekuju Alexander Rudolf Lahne). Oli viiekordne Eesti meister tõstmises 1934-1944. Kutse ka Berliini olümpiamängudele 1936. Hiljem tegelenud ka tõstekohtunikuna. S...

Metsavennad olid mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud nõukogude võimu poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse.

Metsavendi oli sõjajärgsel ajal kokku tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses aastail 1945-49. RVL-i tähtsamad juhid langesid võitluses 1949. aasta suvel. Viimane vabadusse jäänud RVL-i liige Johannes Lillenurm suri Läänemaal metsavennana 1980. aastal. Suuremad lahingud metsavendade ja vene julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal. Siiski peeti üksikuid lahinguid veel 1957. aastani. Lahinguid löödi sageli sundolukorras, kui tuli vastu astuda julgeolekuvägede haarangule või punkri piiramisele hävituspataljoni poolt. Kuna vastane oli tavaliselt ülekaalukas, planeeriti oma operatsioonid hoolikalt ette ja katsuti tegutseda kiiresti ja ootamatult.

Metsavendi langes lahingutes umbes 2000 ja hukkus vangilaagrites teist samapalju. Viimased elusalt kätte saadud tegutsevad metsavennad areteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal. Need olid Hugo ja Aksel Mõttus. August Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.

Kasulikku teavet: