Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Julius Edor (1904 - 1985)
    Surmakuulutused - Vaba Eesti Sõna (New York, USA), 1985, 9. mai, nr. 19, lk. 11-12. Julius Edor (14. juuni 1904 – 29. aprill 1985 New York) oli Eesti ohvitser (kapten).[1] Aastail 192...
  • Ants Kaljurand / Siitse (1917 - 1951)
    Ants Kaljurand (hüüdnimi "Hirmus Ants") ( 20. oktoober 1917 Tallinn; 13. märts 1951) oli üks tuntumaid Lääne- ja Pärnumaa metsavendi.
  • Oskar Aksel (1904 - 1941)
    Sõjaväelendur, kapten Oskar Aksel oli läinud luurele kontakti loomiseks Erna grupi meestega. Sattus aga Härmakoosu külas juhuslikult patrulli kätte ja langes m...
  • Aksel Vallimäe (1923 - 1945)
    VALLIMÄE, Aksel , Oskar, s. Virumaa Mäetaguse v., eluk. sama. Metsavend. Tapetud haarangus 1945. [725N]
  • Igor Eplik (1925 - 1949)
    Igor Eplik (10. juuni 1925 Tallinn – 7. mai 1949 Leedu) oli Eesti sõjaväelane ja luuraja Tema isa oli tsaariarmee polkovnik ja ema venelanna. Eplik õppis Tallinnas V...

Metsavennad olid mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud nõukogude võimu poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse.

Metsavendi oli sõjajärgsel ajal kokku tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses aastail 1945-49. RVL-i tähtsamad juhid langesid võitluses 1949. aasta suvel. Viimane vabadusse jäänud RVL-i liige Johannes Lillenurm suri Läänemaal metsavennana 1980. aastal. Suuremad lahingud metsavendade ja vene julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal. Siiski peeti üksikuid lahinguid veel 1957. aastani. Lahinguid löödi sageli sundolukorras, kui tuli vastu astuda julgeolekuvägede haarangule või punkri piiramisele hävituspataljoni poolt. Kuna vastane oli tavaliselt ülekaalukas, planeeriti oma operatsioonid hoolikalt ette ja katsuti tegutseda kiiresti ja ootamatult.

Metsavendi langes lahingutes umbes 2000 ja hukkus vangilaagrites teist samapalju. Viimased elusalt kätte saadud tegutsevad metsavennad areteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal. Need olid Hugo ja Aksel Mõttus. August Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.

Kasulikku teavet: