Follow Us
Be a Fan
Siiani oleme kuulnud prohvetlusest võõrsil ,kuid meile teada olevate andmete alusel hakkasid prohvetlikud hääled XVI -ndal sajandil kõlama ka Eestis , võimalik et isegi varasemal perioodil omasid nn. metsatargad nägemise võime .
Kes on üldse Prohvet?
Prohvetite esmaseks ülesandeks on olla jutlustaja, sõltumatult oma usulistest veendumustest. Prohvetite kui jutlustajate peamiseks vahendiks on sõna. Sõnade vormi võisid nad valida ise. Prohvet on käskjalg, kes kuuleb ja siis ütleb, kes võtab vastu ja annab edasi. Jumalalt toodav sõnum on tavaliselt seotud õnne või õnnetusega. Prohvetid kuulutavad Jumala kohut ja armu, kutsuvad meeleparandusele, julgustavad ja lohutavad, annavad lootust, et inimene leiab lunastuse.Prohvetite ülesandeks on minevikuline Jumala sõna teha kaasajale aktuaalseks, lisada juurde reformaatorlik tõlgendus.
Prohvetite ülesandeks on olla valvuri ametis – valvata kogu rahvast. Ükski prohvet ei suuda rahvast pöörata.Iga prohvet seisab lõpuks seal, kus ta seisis alguses. Ring saab täis. Ja igal järgmisel prohvetil on ülesanne alustada taas algusest.
Prohvetite ülesandeks on inimestele kuulutada: suurim suutmine on iseenda muutmine.
Silmapaistvatest üksikprohvetitest on ka rohkelt kirjutatud: 18. sajandi
prohvetid Tallima Peep ja Lüütsepa Jaan ehk Taeva Jaan. 19. sajandi algusesse jääb laiaulatuslikum prohvetiliikumine - nn taevakäijad (nelipühilased).
19. sajandi suurkujude hulka kuulusid prohvet Maltsvet , Habakuk II, Järva Jaan jt.
20. sajandi oluliste prohvetite hulka kuuluvad nt Seiu, Karl Reits; esialgu piibliuurija, hilisem sünkreetilise rahvausundi edendaja ja seejärel budismile pühendunud paljasjalgne Tõnisson.