Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Kirimäe - küla, karjamõis, külakool ja talu

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all

Profiles

  • [Wanna Kubja] Kai (1737 - 1778)
    Või sündinud 1739? 737 on sündinud ka õde Liso! 1759 abielu Roosnurm, Ü., Meldre, T. 2011. Karla küla läbi sajandite.
  • [Uustallo → Pundi] Jaak {Sepper} (c.1710 - c.1788)
    Roosnurm, Ü., Meldre, T. 2011. Karla küla läbi sajandite. lk 357-360 1736 abielu Sünni-, abielu ja surmameetrika ja andmed ...; EAA.1215.2.6; 1718-1740
  • [Söönurme Raudsepa → Matsuhansu] Liso (1737 - c.1791)
    Roosnurm, Ü., Meldre, T. 2011. Karla küla läbi sajandite. 1757 abielu
  • Johann de Scherenbeke (deceased)
    Johann I von Rosen, knight, kn. 1362/1386, of Roop, married ? N. N. von Scherenbeke (called Johann von Scherenbeke his brother-in-law). Johannes de Scherenbeke 1326 was member of Bishopric’s e...
  • Linda Söönurm (1916 - 1979)
    Elas 1953-1962 Kirimäe talus koos õe Meliidega. Kirimäe kuulus sel ajal nende täditütar Adele Järvikule.

Kirimäe ehk Kiriollae maes, Kiriollæ mæc, Kieremecke, Kyrilimehe, Kirimekki, Kirimeh, Kirrimäggi, Kirrimäe

Kirimäe on üle 800 aasta kestnud põline kohanimi, mis oli kasutusel juba muinasaegsel Harjumaal külanimena, kestis edasi läbi mõisa-aja tänapäeva, tehes läbi muutuse külast karjamõisaks ning mõisaks ja Kose kihelkonna esimeseks külakooliks ning lõpuks saades Kirimäe taluks. Kirimäe asub endise Kose kihelkonna ja praeguse Kose valla Karla küla maadel. Siia projekti on kogutud Kirimäe ja selle elanike lugu, mis on seotud sugupuudes olevate Kirimäega seotud isikutega ja lisaallikatega veebis. Koostööhuvilised on oodatud.

Sisukord

  • Kaardid Kirimäe kohta
  • Kirimäe kant muinasajal enne 1200 aastat
  • Kirimäe küla ca 1219 -1583 ja 1583-1716?
  • Taani ajast Liivi sõjani
  • Liivi sõjast kuni Põhjasõjani (Kirimäe küla talud 1695. Holmbergi kaardil ja Põhjasõja mõjud)
  • Kirimäe karjamõis (1583-1657) ja Kirimäe mõis (1657-1868)
  • Külast saab karjamõis ja mõis 285 aastaks
  • Kirimäe mõisavalitsejad
  • Kirimäe mõisa kupjad
  • Kirimäe mõisarahvas
  • Kirimäe mõisa likvideerimisest tekkinud talud
  • Kirimäe külakool 1786-1855
  • Kirimäe talu 1868-1944, 1944-1992 ja alates 1992
  • Talu moodustamine ja päriseks ostmine
  • Kirimäe talu peremehed ja perenaised vahemikus 1868-1944
  • Kirimäe talu elanikud vahemikus 1868-1944
  • Kirimäe omanikud ja elanikud vahemikus 1944-1992
  • Kirimäe talu (osade) omanikud ja elanikud alates 1992
  • Veel huvitavaid Kirimäega seotud fakte
  • Veel viiteid Kirimäe kubjaste, valitsejate pereliikmeile ja teistele
  • Allikaid
  • Miks see projekt?

Kaardid Kirimäe kohta

Kirimäe kant muinasajal enne 1200 aastat

Allikas: Eesti Mõisaportaal ja Muinsuskaitseamet

Muinasajal (enne 13. sajandit) oli hilisema Harjumaa aladel kaks iseseisvat maakonda - Rävala ja Harjumaa.

Muinasaegne Rävala hõlmas pikki mereäärseid alasid ning kattus enam-vähem kaasaegse Harjumaa piiridega (v.a. võib-olla Kose ümbruse alad).

Muistne Harjumaa hõlmas ligikaudu kaasaegse Raplamaa alasid (ilma Märjamaa ja Vigala ümbruseta) ning Kose ümbrust kaasaegsel Harjumaal. Ta jagunes kolmeks muinaskihelkonnaks. Üks neist oli hilisema Rapla kihelkonna eelkäija ja paiknes Varbola ja Keava maalinnuste ümbruses. Teise muinaskihelkonna moodustasid arvatavasti Lohu maalinnuse ümbrusekonna alad (hilisema Hageri kihelkonna eelkäija). Kolmas muinaskihelkond hõlmas Kose ümbruse alasid ning oli hilisema Kose kihelkonna eelkäija.

Ristisõdade käigus läksid nii Harjumaa kui ka Rävala Taani alluvusse. Hiljemalt 13. sajandi keskpaigaks olid nad kokku kasvanud ühtseks Harjumaaks. Kose kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul arvatavasti samu (või lähedasi) alasid hõlmanud muinaskihelkonna põhjal.

Kirimäe muinasaegne asulakoht paiknes Kirimäe mäe ja Karla jõe vahel, praeguste Kirimäe, Ehatamme, Veskirehe ja Väike-Kuru kinnistute maadel. 1993 aastal leiti asulakohast savinõude kilde (säilitatakse TA Ajaloo Instituudis) ja registreeriti ka asulakohale omast ümbrusest mustemat mullakohti Kirimäe taluhoonete ümbrusest. Ilmselt on tegemist sama asulakohaga, mida Taani Hindamisraamatus üles on märgitud Kiriollae küla nime all. Leidude alusel on asulakoht dateeritud vahemikku I aastatuhande II pool kuni II aastatuhande I pool (laias laastus 500-1500).

Muinasajal, aga kohati ka kuni 20. sajandi alguseni (ja tänapäevalgi), oli eestlaste püha koht looduslik hiis või üksikud hiiepuud. Neid puid ei tohtinud raiuda ega vigastada; ainult arstimiseks võis hiiepuu lehti, oksi ja puukoort tarvitada. Pühade puude all tõbised puhkasid ja kogusid jõudu. Puuõõnsustesse ja okstele pandi ohvriande, puu alla maa sisse maeti ehteid. Kuigi hiied olid olemas iga muinasküla läheduses, ei ole Kirimäe küla piirkonnas säilinud teavet, kus hiied või hiiepuud asusid.

Hiites või ka eraldi paiknenud ohvrikivideks (kultuskivideks) kasutati erineva suurusega lohkudega raudkive. Lohkudesse asetati ohvriande; lohku kogunenud vihmaveega raviti nahahaigusi. Mõnikord lisati vette raha või soola. Lohus olevat vett võeti ka koju kaasa, et seda aegajalt sisse võtta, sest usuti, et ohvrikivi vesi annab jõudu joojale. Lisaks ohvrikividele leidub Eesti aladel ka väikeselohulisi kultuskive ehk lohukive, mida seostatakse eelkõige mitte ohverdamise ja ravimise, vaid põlluharimise ja viljakusriituste läbiviimisega ning maa rituaalset viljastamisega. Lohukivisid hakati Põhja-Eestis kasutma ca 500 eKr. Kuigi lohukivid ei olnud enamasti seotud otseselt asulakohtadega, on Kirimäe muinasaegse asulakoha läheduses säilinud kolm lohukivi praeguste Kirimäe, Veskirehe ja Ehatamme talude maadel. Just lohukivide tõttu peetakse piirkonna asustust ja põlluharimise kestust juba paari tuhande aasta pikkuseks. Lohukivide kasutamine hääbus ca 200 p.Kr, kui neid arvatavalt asendasid kaasaskantavad tuluskivid.

1958-1962 laekus Ajaloo Instituuti J. Sepperilt aga teave Kirimäe ja Karla küla ohvrikividest, mida kontrolliti 1965 ja 1974 aastate välitöödel.

Muinasaegne kalmistu paiknes aga Karla jõe kaldal, Veskirehe taluhoonete vastas praeguse Jõepere ja Karla lauda kinnistutel. Sealt on leitud matmispaigale iseloomulik kalmerajatis, inimluid ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihti.

1964 aastal teostati kaevetöid Karla karjalauda juures, mille käigus tuli välja (muinasaegne) luustik, millest teavitas Ajaloo Instituuti J. Sepper.

Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Taas muutus selline surnutega ümberkäimine peamiseks alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Ainult külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis sageli kuni 18. sajandini, paiknevad ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel. (Muinsuskaitseamet)

Kirimäe küla (ca 1219 -1583 (1716?))

Taani ajast kuni Liivi sõjani

1219. aastal, kui rävalased ja harjulased kaotasid Lindanise lahingu Taani kuninga Valdemar II Võitja juhitud vägedele, langesid muistne Rävala ja Harjumaa (tänapäeva Harjumaa) Taani kuninga võimu alla. Moodustus Taani kuningale kuulunud Eesti hertsogkond (ka Ducatus Estonie). Taanlased, vastupidiselt Mõõgavendade ordule, Riia ning Tartu piiskoppidele Lõuna-Eestis, kaasasid vallutatud maade valitsemisse kuninga vasallidena ka eestlaste ülikuid, kellele läänistati (anti maaisanda (Taani kuninga) poolt rendile) maad elatumiseks ja maksude kogumiseks maarahvalt.

Esimesed kirjalikud ülestäheldused Kirimäe külast pärinevadki aastast 1219-1220 Taani hindamisraamatust - Liber Census Daniae, mille koostasid Taani mungad, vallutatud maad ja rahvast üles tähendades. Kirimäe küla lähinaabrid olid siis Kurena (Kurkenay), Karla (Karrol), Tapavolke (Söönurme, Senorm) Alansi (Alanaseae) ja Kirivalla (Kirivad) külad.

Taani valtsuse esimesel maadejaotamisel jäid Karla, Kirimäe ja Tapavolkae küla kuninga maade hulka. 13. sajandi keskpaiku läänistati need külad Tallinna hauptmannile Woghaen Palnissunile, kes rajas kohalike talupoegade abiga esimese mõisa Tapavolkea külla. Ilmselt tema poja Ascerus de Novacuria ning viimase poegade Woghen Nyenhove ja Hermannus Nyenhove ajal viidi mõis üle Uuemõisa praegusesse asupaika Kuivajõe (Karla) jõe ja Pirita jõe ühinemiskohta.(Nova Curia mõisa (1341) ja hiljem Nyenhove mõisa nime all).

1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõus ei jätnud puutumata ka Kose kihelkonna elanikke, kes samuti ülestõusust osa võtsid. Kaks kogu ülestõusu mandriosa kolmest tähtsamast lahingust eestlaste ja ordumeeste vahel toimusid siinkandis - Oru mõisa Kämbla külas ja Uuemõisa Kanavere külas. Tagajärjeks oli aga Liivi ordu karistusretk 1344 (1343 mardipäeva paiku?). aastal, mille käigus tehti arvatavasti Kose ja selle ümbrus, nagu muu Harjumaagi, inimestest lagedaks, ca sajand hiljem mainiti Kirimäed 6 ja poole adramaa suuruse külana.

Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taani kuningas 1346. aastal Eesti hertsogkonna nelja tonni hõbeda eest Mõõgavendade ordu järeltulijale Saksa ordu Liivimaa harule ehk Liivi ordule ja valdav enamus tänapäeva Eestist kuulus nüüd ordu valitsemise alla.

Järgmised Kirimäe mainimised:

  • 1397.a Kyrilimehe küla (Liivi ordu omandis)
  • 1462.a Kirimekki, 6 talu ja 1 pooladrik (Liivi ordu omandis)
  • 1695.a Kirimeh küla, 13 taluga (Rootsi kuninga omandis)

1397.a. läänistas (rentis) uus maaisand ehk Liivi ordu ordumeister Wennemar von Brüggenei Odert van deme Nyenhove'le (ka Odvrard van Nyenhove või Rotger van deme Nyenhove?) ja Clawes van Herke'le kuulunud Uuemõisa (kirjutatud kui Nyenhove) ühes veskikohaga ja Karla, Kirimäe ja Sygenorme külaga oma vasall Johann von Scherenbeke'le (Schermbeck?) , kes oli Woghen Palnissuni pojapoja pojapoja naisevend.

15. sajandi esimesel poolel kuulus Uuemõisa mõis koos Kirimekki külaga Toddewin'i / Tödwen'i perekonnale (Hermannus de Tödwen, Tödwen'ide esiisa oli Tallinna hauptmanni Woghaen Palnissuni teise poja poeg, ehk Ascerus de Novacuria vennapoeg).

1462 sõlmis Jacob Deken (Jakob von Roenne / von Decken) oma naise Margarete teadmisel oma poegade Jacob, Andreas ja Jürgen Deken'iga kokkuleppe oma pärandi jagamiseks. Jacob Deken jättis endale ja oma abikaasa Margaretele kuni nende elu lõpuni Neuenhof zum Neuenhofe (Kose-Uuemõisa) koos veski ja järgmiste küladega: Kurinoia (Kurena), koos 6 kasutuses oleva talukohaga ja ühe poolmaaga, Karol (Karla), 13 kasutuses oleva talukoha ja ühe poolmaaga, Siegenurm (Söönurme) ühe talukohaga, Kirimekki (Kirimäe) 6 talukoha ja ühe poolmaaga, Leve (Leva) 3 talukohaga, Kanaveer (Kanavere) 6 talukohaga, Turdi 1 talukohaga, Kolo (Kolu) 1 talukohaga, Saudel 5 talukohaga ja ühe poolmaaga, Harol 3 talukohaga ja ühe poolmaaga, Tono 1 talukohaga ja Saudelisse mineva silla juures ühe sepa ja vabadikuga (Freier) Kuninganwomesi juures, Idenpere 2 talukohaga, Katties (Kadja?) 5 talukohaga, Pollik (Põlliku?) 1 talukohaga, Siwke (Siuge) 6 talukohaga. ... Allikas

Jacob Deken'i kätte jäänud mõisad koos külaega, pidid pärast tema surma jääma tema abikaasa Margareta kasutusse, ilma igasuguste koormisteta. Pärast Margareta surma pidid need kuuluma nende poegadele. ... Kui nad mõlemad on surnud, siis pidid Uuemõisa ja üleval nimetatud maaüksused ja külad nagu ka Revali toomkirikus olev pärand (Erbe auf dem Dom zu Reval) saama nende poegadele ja nende pärijatele. Allikas

Dekeni sugukonnale kuulusid juba 1462 Ojasuu, Uuemõisa, Habaja ja Paunküla mõisad Kose kihelkonnas. Jakob Dekeni järglased said Jakobi surma järel küll mitu mõisat, kuid ei suutnud neid kinni pidada. Allikas

1472 (29.dets) annab Jacob Deken, rüütel, Harju Meeskohtu ees tunnistusi Kirivalla ja Kirimäe külade vahelise piiri kohta. Allikas

1486. aastal läks Uuemõisa mõis Berend Tuve (Taube) (Jacob Deken'i tütre pojapoeg) omandusse.

Liivi sõjast kuni Põhjasõja lõpuni (Kirimäe küla talud 1695. Holmbergi kaardil ja Põhjasõja mõjud)

Liivi sõja (1558-1583) ajal kannatasid Kose-Uuemõisa ja selle ümbrus korduvalt venelaste ja mõisameeste rüüsteretkede läbi. Vene väed vallutasid mõisa 1573. a (või 1572). Selle omanik Arent (Arnd/ Arndt) von Taube hukati Paides (1572?) ning mõisa hoonetest jäid järele vaid varemed. Mõisakeskus taastati alles 17. sajandil peale Rootsi-Poola sõdade (1600-1629) lõppu.

Liivi sõja tulemusena jagunesid seni Liivi ordule, Saare-Lääne, Tartu ja Riia piiskoppidele ning Hansaliitu kuulunud linnadele kuulunud Vana-Liivimaa valdused ümber Rootsi (Põhja- ning Lääne-Eesti ja Hiiumaa), Taani (Saaremaa) ja Poola (Lõuna-Eesti) kuningate vahel. Harjumaa ja seal paiknev Kirimäe sai Rootsi krooni omandisse.

Uuemõisa mõis oli Liivi sõja purustuste tõttu raskes majanduslikus seisus ja ilmselt seetõttu hakati otsima lisasissetuleku allikaid. Üheks selliseks võimaluseks oli karjamõisate rajamine ja majandamine. Liivi sõja lõpuaastail muudetaksegi osa Kirimäe küla keskosast samanimeliseks karjamõisaks, mis kuulus Liivi sõjas purustatud hoonetega Uuemõisa mõisale, kuid küla ei kao täielikult, sest ka karjamõis vajas töökäsi mõisapõllule ja karjalauta.

Veel kuldse Rootsi aja (1629-1710) lõpus koostatud Holmbergi kaardil 1695 on Kirimäe külas ka 11 talu:

  1. Raudsep Hans - talu asunud Veskirehe majast kagu pool jõe ääres praeguse Rehe majapidamise kohal. Hans oli Kirimäe mõisa kubjas, jäi katkust ellu, kuid taluhooned põletati maha. 1732. aastal elas Hans Söönurme Teni Thomase talus, võttes kaasa talunime Raudsepa
  2. Sùre Teno Mattz
  3. Tassa Teno
  4. Pùnte Miek
  5. Pùnte Jürri
  6. Idlaste Teno
  7. Idlaste Jahn
  8. Sibi Jako Jahn
  9. Clemete Mart - talud 2-9 asusid kobaras praeguse Kirimäe ja Roogoja talude vahelisel põllul, põletati maha, inimesed surid nälga ja katku
  10. Sibbi Jüri - talu asus ainsana teisel pool jõge Karla lauda lähedal tee ja jõe vahel
  11. Ùstallo Bern - talu oli praeguse Roogoja talu kohal, põletati maha, inimesed jäid nälga ja katku.
  12. Mölder Jahn
  13. Sibbi Jüri Hans - talud 12 ja 13 asusid Roogoja talu nn Vide põllu serval, põletati maha, kuid Sibbi Jürri Hans jäi katkust ellu, sai peale Põhjasõda elamiseks Karla küla endise Berna Jahni taluhooned, talunimeks sai Uustallo.

Rootsi ja Venemaa vahelise Põhjasõja ajal oli Kirimäe ja Karla küla taluhooned maha põletatud Alutaguse röövijatenaiste poolt.

Põhjasõja tulemusena läheb kogu Eesti ala ehk Eestimaa ja Liivimaa provintsid 1710. aastal Vene keisri valitsuse alla. Algab ca 200 aastane rahuaeg. Kuid kohe selle perioodi alguses olnud 1710-1711.a. katku tagajärjel oli ellujäänud Kirimäe külast 2 ja Karla küladest 4 talu-peremeest: Raudsep Hans (NB! elas 100 aastaseks), Sibille Ewardt, Simo Hindric Hans, Möller Hans Tõnu, Andresse Hindrich ja Sibbi Jüri Hans. Nimetatud talude nimed esinesid enne Põhjasõda 1695.a. rootslasest maamõõtja J.Holmbergi koostatud kaardil.

1716.a. algas Kose kihelkonna inimestega asustamine Lõuna-Eestist, Liivimaalt, isegi Soomest ja Rootsist, kus katk ei teinud nii laastavat tööd. Pärast Põhjasõja purustusi ja suurt katku lakkasid eksisteerimast Kirimäh ja Senorme küla, kuid alles jäi Kirimäe mõis ja ilmselt ka mõned eraldiasetsevad talukohad nagu Pundi, Lauri ja Suure-Tõnu.

Kirimäe karjamõis (1583-1657) ja Kirimäe mõis (1657-1868)

Külast saab karjamõis ja mõis 285 aastaks

Liivi sõja (1558-1583) tulemusena oli Kirimäe Harjumaa koosseisus saanud Rootsi krooni omandisse. 1583 a mõisastab Uuemõisa ehk Kose-Uuemõisa mõisa omanik Wolmar Tuwe a Neuenhof (Tuve) osa Kirimäe külast ja muudab selle Liivi sõjas purustatud hoonetega Uuemõisale kuuluvaks karjamõisaks.

Mõni aasta hiljem, ehk 1586. a müüb Robert von Taube (Robrecht von Tuwe, von Tuve, von Thuwe), hilisem rüütelkonna pealik ja maanõunik, Kirimäe karjamõisa 14 000 Herrenthaleri eest oma väimehele obrist (kolonel) Johann (Hans) Rechenbergile.

1657.a. eraldatakse Kirimäe karjamõis, mille juures ka küla, peamõisast Herman von Lodele (Vana-Harmi mõisa omanikule) ja Kirimäest saab eraldiseisev mõis, mille juures ka samanimeline küla.

1725 (8. juuli) Kindralmajor, Landeshöfding Hans Heinrich Frhr von Tiesenhauseni (maetud 16.11.1724) pärijad on tema pojad Hans Heinrich ja Jakob Johann von Tiesenhausenid. Aruküla, Kose-Uuemõisa, Kirimäe mõisad pärib meeskohtunik Hans Heinrich Frhr von Tiesenhausen.

1743 (17. märts) Hans Heinrich Frhr von Tiesenhauseni (+25.02.1736) pärijad on tema lesk Helene Dorothea von Tiesenhausen (sünd von Burgshausen) tema lapsed ja kasupojad. Lesk loovutab Aruküla, Kirimäe ja Kose-Uuemõisa oma lastele ja tütremehele.

1743 (19. märts) Hans Heinrich Frhr von Tiesenhauseni (+1736) pärijate omavaheline kokkulepe õe Johanna Charlotte Freiin von Bistram (von Tiesenhausen) nõudmisel . Vennad maksavad Bistramitele pärandiosa välja, Aruvalla, Kose-Uuemõisa ja Kirimäe jäävad neile ühisomandiks. 17.02.1747. a Hans Heinrich von Tiesenhausen sureb lastetult, Gustav Johann Frhr. von Tiesenhausen on mõisate ainuomanik

1765. aastast esineb Kirimäe ürikutes jälle vaid karjamõisana.

1804 (11. aprill) Gustav Johann Frhr. von Tiesenhausen (+21.04.1782) surma järel valdab Aruvalla, Kose-Uuemõisat, Kirimäge ja Aavere mõisaid tema lesk Ewa Wilhelmine von Tiesenhausen (krahvinna von Nieroth) (+13.01.1800). Temalt pärivad tema poja Hans Friedrichi pojad. Pärandi jagamise eelleping 12.11.1800. Carl Gustav Andreas Frhr. von Tiesenhausen saab Aruvalla, Kose-Uuemõisa, Kirimäe ja Leva 160 300 hõberubla eest.

1805 ülestõusu ajal oli Uuemõisa omanik parun Carl Gustav Andreas Frhr. von Tiesenhausen. Allikas

1834 (12. märts) müüb Carl Gustav Andreas Frhr. von Tiesenhausen Kose-Uuemõisa koos Leva ja Kirimäega oberst Wilhelm Friedrich von Straelbornile. Hind 394 000 bankorubla

1851 (21. mai) müüb Kindralmajor Friedrich Wilhelm, Karl Gustavi p von Straelborn Kose-Uuemõisa koos Leva ja Kirimäega Natalie von Uexküllile (von Harder). Hind 150 000 hõberubla.

1868-1869.a. likvideeris Natalie von Uexküll Kirimäe mõisa. Tihedalt kokkusurutud küla keskus hajutati ning külale kuuluvad maad ja mõisamaad mõõdeti kruntideks.

Kirimäe mõisavalitsejad

Kirimäe mõisa kupjad

  1. Raudsepa Hans - kas oli kubjas?
  2. 1718-1726 Kubja Rein, 1718 on vaderiks, 1755 Kubjas Rein on selleks ajaks surnud, kui sureb tema lesk Madle
  3. 1727-1743 Kirimäe kubjas Jaak on Sönorme Raudseppa Hansu ja Truto poja Hansu vaderiks (1731) ja järgmisel aastal Uustallo Marti ja Kai poja Mihkli vaderiks (1732) ning samal ajala perre kaheksa last, kellest ilmselt üks suri imikueas ja üks sündis surnult
  4. 1753 Kirimäe mõisa Kubjas Jürri Wabbadikko Jürri poeg
  5. 1782-1795 Robo Hans - kolis Roobu tallu
  6. 1795-1796 Kirimäe kubjas Mihkel suri 35 aastasena
  7. 1805-1833 Jaan Lindrop
  8. 1833-1836 Jüri Söönurm

Kirimäe mõisarahvas

  1. Jüri, Kirimäe karjane 1805
  2. Aida Jaan ja tema naine Mai 1805
  3. koolmeister Jüri Hibus 1859
  4. aidamees Peeter Siig 1859
  5. kokk Hans Lepp 1859
  6. karjanaine Ann Lille (Tõnno naine) 1859

Veel rahvast Kirimäelt

  1. Liiva Hans abiellus 1769 Möldre Mariga
  2. Liiva Mari Möldrelt, abiellus 1769 Liiva Hansuga
  3. Hans Anton sündis 1782 Kirimäe kubjas Robo Hansu pojana

Kirimäe mõisa likvideerimisest tekkinud talud ja mõisa poolt plaanitud peremehed 1866. aastal

  1. Kirimäe - Jüri Jürgenson
  2. Maitsemäe - Jaak Jürgenson
  3. Paalimatsu - Juhan Pael
  4. Raudsepa - Jüri Eldermann - olemasolev talu sai Kirimäest maad juurde
  5. Roogoja - Jüri Jürgenson
  6. Sadevälja - Jaan Dietemann
  7. Ussimäe - Johannes Kotkas
  8. Veskirehe - Aleksander Luck (hiljem olid Anton ja Rosenbaum)

Pruna Lauri, Suure ja Kangro (hiljem Raemäe talu) jäid Kurena küla piiridesse. Likvideeriti Otsa, 2 Uustalu, Puna ja Reino majapidamised.

Talud renditi peremeestele 6-ks aastaks ja need hakkasid kehtima 1870.a. jüripäevast.

Kirimäe külakool (1786-1855)

Allikas: Roosnurm, Ü., Meldre, T. 2011. Karla küla läbi sajandite. lk 78.

Kirimäe karjamõisas tegutses I külakool 1786-1855.a.

1786. a asutati Uuemõisas esimene külakool ehk koolituba Kirimäe karjamõisas. Õpetati lugemist ja usuõpetust, kirjutamist ei õpetatud, sageli osanud õpetajad ise kirjutada.

Külakooli rajamine ja kadumine sõltus täielikult mõisniku suvast, sellepärast olid sellised koolid episoodiline nähtus. 19. saj. alguseks oli koolivõrk praktiliselt hävinud. 1800 aastal ei olnud Kose kihelkonnas ühtegi kooli. 1832 kirjutab Kose pastor, et talurahva koole Kosel ei ole, on vaid pühapäeva koolid, millest üks ka Uuemõisas.

Peale 1850. aastat on aga Hans Sepper (1842-1925) Tehvelt käinud Kirimäe külakoolis, kus olnud koolmeistriks Jüri Hibus (1836), teda kutsuti kepikoolmeistriks. Jüri Hibus oli Uuemõisa tulnud / toodud Kivi-Vigala mõisast Vigala kihelkonnast Läänemaalt, kus mõisa omanikus oli sel ajal (1832-1892) Berend (Boris) Johann Friedrich von Uexküll (Uuemõisa omaniku Wilhelm Friedrich von Straelborn'i vanavanaema venna pojapoeg ja järgmise omaniku Natalie von Uexküll'i abikaasa onu). Kose kiriku abielumeetrikas on kirjas, et Kirimäe küla koolmeister Jüri Hibus abiellus 1858. a. Mai Jaani tr Söönurmega (1840). Võib oletada, et esialgu kandis kool Kuivajõel veel Kirimäe külakooli nime, koolmeistriks oli Jüri Hibus kuni 1866. aastani, mil ta lahkus Hageri kihelkonda.

Kirimäe külakooli õpetajad

  1. Jüri Hibus

Kirimäe külakooli õpilased

  1. Hans Sepper

Kirimäe talu (1868-1944, 1944-1992 ja alates 1992-tänapäev)

Talu moodustamine ja päriseks ostmine

Kirimäe talu tekkis peale Kirimäe karjamõisa kaotamist, mõisamaade kruntideks mõõtmist ja taludele jaotamist 1868-1869.

Kirimäe talu esimene peremees Jüri Jürgenson ostis Nr 13 Kirimäe 4300 rubla eest mõisaomanik Natalie von Uexküll'ilt. EAA.2747.1.1951

Kirimäe talu peremehed ja perenaised vahemikus 1868-1944

  1. 1868-1900 Jüri Jürgenson (1823-1900) ja Ewa Jürgenson (Part) (1830-1904)
  2. 1900-1937 Jüri Jürgenson (1863-1937) ja Liisa Jürgenson (Tamm) (1874-1922)
  3. 1937-1944 Oskar Järvik ← Jürgenson (1914-1944) ja Adele Järvik (Härjapea) (1909-1988) - Kirimäe osa
  4. Hugo Vahtola ja Anette Vahtola - Lemmu osa (taluosa renditi välja Jaagup Roosnurmele ja Ida Roosnurmele)
  5. Rudolf Järvik ja I abik. Sohvia Järvik (Roost) ning II abik. Linda Järvik (Haljaste) - Kuru osa

Kirimäe talu elanikud vahemikus 1868-1944

  1. Tõnno Jürgenson (1856-1893) - Jüri ja Ewa Jürgensoni poeg
  2. Anno Sepper (Jürgenson) (1858-1906) - Jüri ja Ewa Jürgensoni tütar
  3. Jüri Jürgenson (1863-1937) - Jüri ja Ewa Jürgensoni poeg, järgmine Kirimäe peremees
  4. Hans Jürgenson (1865-1872) - Jüri ja Ewa Jürgensoni poeg
  5. Mai Müür (Jürgenson) (1866-1931) - Jüri ja Ewa Jürgensoni tütar
  6. Hindrek Jürgenson (1869-1896) - Jüri ja Ewa Jürgensoni poeg
  7. Jaan Jürgenson (1871-aaaa) - Jüri ja Ewa Jürgensoni poeg
  8. Anna Tamm (Jürgenson) (1873-1958) - Jüri ja Ewa Jürgensoni tütar
  9. Kustav Jürgenson (1898-1901) - Jüri ja Liisa Jürgensoni poeg
  10. Rudolf Järvik ← Jürgenson (1903-1973) - Jüri ja Liisa Jürgensoni poeg
  11. Johannes Jürgenson (1905-1910) - Jüri ja Liisa Jürgensoni poeg
  12. Hugo Vahtola ← Jürgenson (1910-1983) - Jüri ja Liisa Jürgensoni poeg
  13. Oskar Järvik ← Jürgenson (1914-1944) - - Jüri ja Liisa Jürgensoni poeg, järgmine Kirimäe peremees
  14. Anetta Vahtola (Teevert) - Hugo abikaasa
  15. Rein L. - Hugo ja Anetta poeg
  16. Kaarel Kärner - sulane 1939. aastal

Kirimäe esimesel peremehel Jüri Jürgensonil ja perenaisel Ewa Jürgenson (Part'il) on 2012 aasta septembri seisuga kokku ca 157 järeltulijat, kelledest elavad 119.

Jüri ja Ewa 11 lapsest vaid 4 said järglasi:

  1. Anno, kes abiellus Hans Sepperiga (elasid Põua talus, Kanavere külas) - 33 järeltulijat /23 järeltulijat elavad praegustel andmetel
  2. Jüri, kes abiellus Liisa Tammega (elasid Kirimäe talus, Karla külas) - ca 53/47;
  3. Mai, kes abiellus Pääru Müüriga (elasid Tallinnas) - 2/0
  4. Anna, kes abiellus Hans Tammega (elasid Mikuri talus, Kirivalla külas) - 58/49

Kirimäe omanikud ja elanikud vahemikus 1944-1992

Nõukogude okupatsiooni ajal peeti 1950'-1960' aastatel Kirimäe elumajas aegajalt külaelanike salajasi õhtupalvuseid ja aegajalt ka usukoosolekuid, mida tuli varjata samaaegsete perekondlike sündmuste tähistamise abil. Lisaks külarahvale käis koosolekutele rahvast ka Tallinnast ja osales ka pastor Hugo Oengo Tallinnast.

  1. 1944-1949 Erich Järvik ← Tiis ja Adele Järvik (andsid maja kolhoosile kasutada; 1960' lõpus müüsid maja kolhoosile)
  2. Feliks Nõmm (kolhoosi zootehnik) perega
  3. 1953-1962 Linda Söönurm ja Meliide Söönurm - Adele Järviku täditütred
  4. Kalju Pruudel perega
  5. 1970-1972 Peeter Vahtmeister ja Aime Vahtmeister
  6. 1974-1992 J. ja L. Peterson perega

Kirimäe talu (osade) omanikud ja elanikud alates 1992

  1. 1992-2006 J. ja L. Peterson perega (Kirimäe vana talusüdamik)
  2. 1992 R. Laaspere
  3. 1992-... J. Järvik (Kuru talu ja osa Kirimäe maadest)
  4. 2001-... T. Muru (Kirimäe koppel)
  5. 2006-... U. Peterson perega (Kirimäe vana talusüdamik)

Veel huvitavaid Kirimäega seotud fakte

Roogoja talu elulõngaaretajad Uno ja Aili Roosnurm on aretanud 1980. aastal registreeritud elulõngasordi Kirimäe, kasvukõrgusega 1,5-2 meetrit, õied 14 cm läbimõõduga ja keskmiselt 6-8 roosa punase triibuga õielega ning pruunide tolmukatega. Allikas.

Veel viiteid Kirimäe kubjaste, valitsejate pereliikmeile ja teistele

Kubjas Rein, kelle lesk Madle sureb 1755

Allikaid

Miks see projekt?

Kose kihelkonna suguvõsadega tegelemisel sattud varem või hiljem ikka meetrikaraamatutes Kirimäelt pärit inimeste andmetele. Seetõttu tekkis mõte luua Kirimäega seotud suguvõsade uurimiseks "selgroog", mille abil võimalik kõrvutada ühe inimese elusündmusi Kirimäe nime kandnud kohaga seotud sündmustega. Projekti idee pole kindlasti valmis, kui on mõtteid, kuidas seda arendada, arutame neid ja täiendame projekti koos. Seniks aga võib lisada projekti inimesi, kes on Kirimäega ühel või teisel moel (sündis, suri, töötas, elas jm) seotud (hea oleks kui lisada inimene kohe ka projekti kirjelduses ühte või mitmesse sobivasse rubriiki, aga võin seda ka ise aegajalt teha).

Ehk kasvab siit välja ka põhjalikum Kirimäe kronoloogia. Selle projekti najal saab rööpselt arendada ka eestikeelse Vikipeedia Kirimäe karjamõisa artiklit ja ehk juurde luua ka Kirimäe küla ja külakooli artiklid. [10.07.2012]