Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Koikküla (Hargla, Valgamaa, Eesti)

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all

Profiles

Koikkülaga seotud info ja dokumendid Karjamõisad: Lepa(Leppenhof), Lipi (Lippi), Partsi ( Partzi), Raubatsi (Raubatz)

Koikküla mõisat (saksa k Adsel-Koiküll) on esmamainitud 16. sajandil. Põhjasõja järgselt vahetas mõis tihti omanikke, kuuludes nii von Delwigitele, von der Brüggenitele,von Wulfidele, von Mensenkampffidele kui ka von Fölkersahmidele.

1625. a kinnitas kuningas Gustav II Adolf Taheva ja Koikküla mõisa omandiõiguse Axel Bannerile ja 1646. a kuninganna Kristiina tema lesele Katrinale. 1673. a kinnitas kuningas Karl XI mõisa tema väimehele Bengt Hornile. 17. saj lõpul mõisad redutseeriti.

1702. a pantis Karl XII mõisa kapten Joachim Balkile selle eest, et too laenas riigile 1500 riigitaalrit. 1745. a andis keisrinna Jelizaveta mõisad parun Bernhard Reinhold von Delwigile (tema abikaasa Catharina Regina ( 1719-1779) oli Bengt Horni lapselaps).

(eha.ee)

1780 pärandus mõis nende pojale kindralleitnant parun Ture Carl von Delwig (1739-1791) http://archiver.rootsweb.ancestry.com/th/read/GEN-MEDIEVAL/2009-10/1254447965 oli Koikküla valitseja http://www.geni.com/people/Ture-Carl-von-Dellwig/6000000023498693065?through=6000000020238496123

1783 a müüs mõisa edasi major Heinrich Ernst von der Brüggenile 38 000 rbl eest 1799 a müüs tema poeg Ernst Johann von der Brüggen mõisa 64 000 rbl eest rittmeister Adolf Heinrich von Wulfile. 1806 pärandus mõis tema tütrele Wilhelminele.

Liivimaa maanõunik Adolf Heinrich von Wulfi kõige vanem tütar, Charlott e Luise Wilhelmine Wulf a.d. Serbigall (Aumeisteri), abiellus 23. mail 1820. aastal polkovnik Georg von Pereiraga. Nende poeg erumajor Adolf von Pereira suri enne 1868. aastat. 1844. aastal oli Wilhelmine von Pereira koos õe Katharina Alvinega saanud päranduseks küllalt suure, 40 000 rublale hinnatud Koikküla mõisa, mille Wilhelmine 1859. aastal ainuisikuliselt omandas, makstes õele mõisa eest 135 000 rubla. Wilhelmine von Wulf-Pereira kohta on vähe andmeid. Teada on, et tema valduses oli Koikküla ja arvatavasti haldas ta ka oma venna Emil von Wulfi surma järel alates 1862. aasta kevadest mõnda aega Tähtvere mõisa. (Õpetatud Eesti seltsi aastaraamat 2006) http://www.geni.com/people/Charlotte-Luise-Wilhelmine-von-Pereira/6000000018528424593

1859 ostis mõisa kreisisaadik Karl Justus von Mensenkampff [Jacob (James) von Mensenkampff] (03.12.1834 Tarvastus- 30.10.1913 Viljandis) fotis.ee pildiallkiri: Koikküla mõisa omanik

Karl von Mensenkampffi toimik Koikküla mõisa võla kohta (1865–1874);C. von Mensenkampffi testament, mis haarab Tarwastu, Koikküla, Kawastu ja Läti ala mõisad1876 (EAA.1809.2.188c) [http://www.geni.com/people/Carl-von-Mensenkampff/6000000014815483965]

1885 Nikolai Derfelden oli Mensenkampffidelt Laanemetsa ja Koikküla mõisad rendile võtnud ja oma perega sinna kolinud ( Krüdenerite päevaraamat)

1891 läks mõis parun von Fölkersahm [August Hamilkar Alexander Friedrich] (1863) ja [Anna Maria Jeannett Clapier de Colongue] (1870) http://www.geni.com/people/August-von-F%C3%B6lckersahm/6000000018627166706

nende poeg Hamilcar Peter Friedrich von Fölkersahm' (26.08.1893 Koikküla- 12.11.1982 Waldkraiburg) fotis.ee pildiallkiri. muu pere http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.1.753:48?26,420,671,491,0

Anna Marie oli Emilie Maria Styrk ja Peter Alexander Clapier de Colongue tütar. Peter Alexander sai

Pärsti mõisa, päranduseks oma õelt Jenny Clapier de Colognelt, kes oli abielus Friedrich von Styrkiga, kuid kuna neil lapsi polnud, siis pärandati Pärsti mõis Peterile.

Anna Marie ema Emilie Maria Styrk on Alexander Georg Gottlieb von Styrk ( 1787) tütar. Nende perele kuulusid Riidaja ( alat 1773), Volveti ja Kärsu ( alat 1786) ja Kõpu mõisad.

Augusti ema oli Bertha Caroline Dorothea von Ditmar, kelle isale kuulus Vana- Vändra mõis ja Augusti vanaisa oli abielus Elisabeth von Krüdeneriga. Augusti isa Hamilkar Valerian Friedrich (1838) ja isasisa Wilhelm Hamilcar ( sündinud- surnud välismaal) kohta infot ei leia. Riidaja ning Pärsti mõisad olid sama perekonna omanduses + Kõpu, mis kuulus Strykidele st siis Koiküla tolleaegse valitseja August Hamilkar Alexander von Fölkersahm naise ema isale ja vanaisale

ca 1902 müüdi mõis von Ditmarile??? (info internetist)

Alates 1907. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis Gottlieb von Ferseni omanduses.

( viitama info pärit: Alo Särg "Valgamaa mõisad ja mõisnikud" Argo 2009

Mõisa kahekorruseline historitsistlik peahoone oli püstitatud 19. sajandi keskpaiga kandis. Teises maailmasõjas jäi hoone varemetesse, kaasajaks on hoone varemed lammutatud.

Säilinud on mitmeid 19. sajandi teises pooles püstitatud historitsistlikke dekooriga kõrvalhooneid, enamjaolt küll tugevalt ümber ehitatult. Mõisa saksakeelne nimi Adsel-Koiküll viitab seotusele Koivalinna (saksa k Adsel, läti k Gaujiena) mõisa ja kihelkonnaga.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Hargla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Taheva valla territooriumile.

Kaart küladega http://www.geni.com/document/Koikk%C3%BCla-Hargla-Valgamaa-Eesti/1118?doc_id=6000000011456266223

Huvitavat lugemist

Rahvaarstidest http://www.folklore.ee/pubte/rahvaarstid/3.html

Pilte raudteejaamadest http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3359&layer=190&lang=est#3359

http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/hargla/hargla.html