Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Kommunismi mustad kuriteod (Eestis)

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all

Profiles

  • Luise Ots (1893 - 1979)
    Ots, Luise, Jüri, abikaasa, s. 1893, mitte küüditatud. Ots, Gustav, Jaan, poeg, s. 1915, mitte küüditatud.
  • Gustav Ots (1915 - 1981)
    Ots, Gustav, Jaan, poeg, s. 1915, mitte küüditatud.
  • August Pukk (1900 - 1948)
    PUKK: EELK Saarde kogudus Personaalraamat XVa. P-R; EAA.1281.1.141; 1905-1940 Sai tribunali otsusega 11.06.1946a. 7 pluss 3 aastat ja suri 17.03.1948a. Kemerovi obl. Siberis
  • Juuli Ots (1903 - d.)
    OTS, Juuli, Otto s. 1903, eluk. Järvamaa Kareda v. Viisu k., asum. erin. 06.07.49; Krasnojarski krai Novosjolovo raj., vab. 04.01.57. [4408N] Ots, Jüri, Martin, poeg, s. 1933; Novosjolo...
  • Leonhard Õsso (1895 - 1941)
    PR Ohvitseride admekogu VR I/3 (autasustamine) 13.10.1920 Vabadussssõtta 5. Rakvere Jalaväepolgu ohvitseride nimekiri, nr. 400, 31.01.1919, ERA.497.2.193 Foto

Siia võiksid kuuluda need, kes on olnud represseeritud vene võimude poolt, aga ka need, kes on represseeritutega (vangi langenud, küüditatud vm vene võimu poolt ahistatud) lähedased, sugulased, hõimlased, naabrid, tuttavad, sõbrad jt represseeritute ja küüditatutega seotud inimesed.

  • Paragrahv 58 ehk § 58 oli 1926. aasta redaktsiooni kohaselt Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv, mille erinevate alapunktide alusel represseeriti Nõukogude Liidus ja selle okupeeritud territooriumitel 1930. – 1950. aastatel seni täpselt tuvastamata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. http://et.wikiquote.org/wiki/Paragrahv_58

Perekond Vadi

August Boriss Vadi teenis 1917.aastal Vene Valges kaardiväes. Peale oktoobrirevolutsiooni sattus ta punaste poolt vangilaagrisse, kus suri 1918.aastal alatoitluse ja muude haiguste tõttu. Temast jäi järgi abikaasa Helmi Marie Vadi (sündinud (Willemson) ja tütar Valli Gerta Vadi (2 aastane). August Boriss Vadi surma järgselt ja Eesti Vabariigi seadustega, hakkas Valli Gerta Kook saama isa pensioni, mis võimaldas tal omandada väga heatasemelise hariduse Tartu Kommertsgümnaasiumis.

Perekond Kook

August Kook 14.06.1941 küüditatud Uraalidesse kui Eesti Vabariigi kõrgel positsioonil töötanud sotsiaalselt ohtlik element, kes suri detsembris 1941.a. südamepuudulikkuse tagajärjel. August Kook oli õppinud Tartu ülikoolis juristiks ja töötas kaitseväes politseinikuna. 1938 aastal suunati ta tööle politseikomissarina Narva ringkonda. August Vadi oli ka vastu võtmas vene närust sõjaväe pealemarssi Eesti pinnal 1939.a, mida nimetati sõjaväebaaside sissetoomiseks, kuid tegelikkuses oli see vene armee ülemvõimu loomiseks Eesti pinnal.

Valli Kook (Vadi)

Valli Gerta Kook (sündinud Vadi) küüditatud 14.juunil 1941. a., kui sotsiaalselt ohtlik element. Koos kahe lapsega toodi terve perekond kodust ära keset ööd, kella 3 paiku. Nende äraviimist oli tulnud kohale pealt vaatama kaks tunnistajat samast majast. Perekonnale anti aega asjade kokku panemiseks tund, samal ajal otsiti maja põhjalikult läbi. Siberisse, Valli Gerta koos kahe väikese lapsega viidi Narvas nn kogumispunkti, raudteejaamas. Emal oli vajadus oma tunnetega toime tulemiseks liikuda. Ta käis närviliselt mööda ruumi ringi, kuni teda hakkas saatma sõjaväelane, püssitääk ema seljale suunatud. Ema küüditati Tomski oblastisse, Aipolovski k/n, Aipolovski külla, metsatöödele jt rasketele välitöödele: Kuna perekond oli näljas, siis hakkas ema müüma kaasavõetud riideesemeid sh ka abikaasa omi, sest Tartu raudteejaamas saatis August Vadi oma kohvri emale. Sel ajal, kui ema viibis välitöödel, käisid lapsed kerjamas. Kooli ei saanud nad minna, kuna puudusid riided, õpikud jt õppetööks vajalikud esemed. Tagasi kodumaale pääsesid lapsed peale 1956.aasta tagasipöördumise loa andmist Moskvas. Ema aga alles 1957.aastal seose dokumentide kinnihoidmisega Lia isa poolt. Dokumendid anti kätte peale ähvardust kirjutada kaebekiri Moskvasse. Tallinnasse jõudis ema koos tütar Liaga 1957.aastal.

Malle Kook

Malle Kook küüditati Siberisse 4 aastasena, 14.05.1941.a. kui sotsiaalselt ohtlik element . Peale küüditatute vabastusluba, naasis koos vend Jüri Kook´iga Eestisse 1956.aastal. Malle ei andestanud kunagi oma vanematele seda, mida temaga lapsepõlves tehti: kõiges toimuvas süüdistas ta oma vanemaid. 4 aastane laps on juba sellises arenguetapis, kus tema isiksus on välja kujunenud. Perekonnas esimesena sündinud lapsena, oli ta oma isa ja teiste pereliikmete lemmiklaps, teda hoiti ja hellitati, armastati ja jumaldati. Seoses küüditamisega, kaotas ta kõik selle, mis on lapse normaalseks arenguks vajalik sh ka usalduse oma vanemate vastu. Isa lahkus ja ei pöördunud kunagi enam tema juurde tagasi. Samuti kõik vanavanemad, tädid, onud ja teised lähedased inimesed. Koht, kuhu eestlased (selles rongivagunis olnud inimesed) küüditati, asub Eestist mitnmete tuhandete kilomeetrite kaugusel. Inimesed olid seal lihtsad ja uskusid kõike seda, mis neile räägiti. Neile aga räägiti, et Eestist tuuakse kurjategijad, kes on ohtlikud noorele nõukogude riigile. Seda juttu kuulis kasvav Malle edaspidi teda ümbritsevate inimeste suust ja see kujundas tema silmaringi, mis sai tulevikus põhjuseks, miks ta ei armastanud oma ema, venda ega ka hiljem sündinud õde.

Jüri Kook

Jüri Kook küüditati Siberisse 2 aasta ja 8 kuusena, 14.06.1941, kui sotsiaalselt ohtlik element. Peale küüditatute vabastusluba andmist, 1956.aastal, naases Eestisse tagasi koos oma õe, Malle Kook´iga 1956.aastal. Jüri Kook võeti nõukogude armee ridadesse 1957.aastal ja võeti Murmanski väeossa, merelaevandusse- kus teenistusaeg oli 3 aastat. Sõjaväeteenistuse 2. aasta alguses sai ema teate, et poeg, Jüri Kook, on sooritanud enesetapu. Ema ei saanud iialgi oma poja surnukeha, et seda matta. Tagasi saadeti talle vaid poja käekell ja mõned riietusesemed. Aastaid hiljem, kui ema koos Liaga oli kolinud Mustamäele, sõjaväelastele ehitatud majja, kahetoalisse korterisse elama, kohtus ta ohvitseriga, kes samal ajal oli tegevteenistuses Murmanski oblastis, samas väeosas, kus suri Jüri. Pisut tööd arhiivimaterjalide kallal ja sai selgeks, et Jüri suri pommiplahvatuses. Koos temaga langes veel 6 poissi. Samal perioodil oli veel üks suurem pommiplahvatus, kus hukkus 11 poissi. Nii sündis tõde ja ema sai teada, miks ta oma poega matta ei saanud. Jüri puhkab Murmanskis. 2008.aastal sai Jürile Kodavere surnuaeda mälestuskivi paigaldatud, mis muutis minu meele rahulikumaks.

Lia Kook

Lia Kook sündis Siberis ema 11. repressiooni aastal laevakapten Georgi tütrena. Lia pole saanud tundma õppida oma isa, sest ema ei andestanud iialgi kommunismi poolt tekitatud kahju ja tegi kõik selleks, et tütrest kasvaks aus ja õiglane inimene, kes armastab oma kodumaad Eestit.

Abiks:

= Teises maailmasõjas Punaarmees hukkunute andmebaas=

http://www.obd-memorial.ru/html/index.html