Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Korporatsioon Livonia

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all

Profiles

Livonia ajalugu ulatub juba 1803. aastal asutatud Burschenschafti aega, mis pidi ühendama tervet üliõpilaskonda, kuid milles saavutasid kiiresti enamuse Liivimaalt pärit üliõpilased. Kui 1808. aastal eraldusid kuramaalased Landsmannschaft Curonia nime all, siis hakati järelejäänud Burschenschafti nimetama Landsmannschaft Livoniaks. 1810. aastal eraldusid sellest ka Landsmannschaft 'id Estonia ja Finnonia. 1811. aastal moodustasid kõik neli Landsmannschafti Esindajate konvendi (Repräsentantenconvent), mis kontrollis üliõpilaskonna siseelu kuni 1812. aastani, mil Landsmannschaft'id laiali läksid ja Burschenschaft taastati. Nii Curonia kui Estonia eraldusid lõplikult 1821. aasta sügisel, kuid liivimaalased jätkasid Burschenschaftina veel terve aasta.

20. septembril 1822 lahkus Burschenschaftist peamiselt Tartu gümnaasiumi lõpetanute seltskond ja asutas Landsmannschaft Livonia. Järgmisel aastal asutasid järelejäänud liivimaalased Landsmannschaft Fraternitas Rigensise.

1827. a sõlmis Livonia Estonia ja Fraternitas Rigensisega kartell-lepingu, millega 1832. a ühines ka Curonia. 1832. aastat peetakse ka Chargiertenconvent asutamisajaks, mil võeti vastu salajane üldkommaan.

Livoniasse kuulusid peamiselt Liivimaalt pärit baltisakslased, kes korporatsioonielus end seisuslikest erinevustest mõjutada ei lasknud. Korporatsiooni kahekümne viie asutajaliikme seas olid: Tarvastu pastori poeg Karl Georg von Berg, Kammeri mõisniku pojad vennad Gregor ja Paul von Helmersen, Palamuse pastor Petzoldi poeg Alexander Petzold, Õisu mõisniku pojad Friedrich, Gregor ja August von Sivers. Hiljem liitusid Tartu raehärra Lenzi kaks poega Emil ja Robert Lenz, Lõve mõisniku poeg Otto Heinrich Robert von Anrep, mineraloogiaprofessor Engelhardti kolm poega Rudolf, Röderich ja Moritz Engelhardt, mõisnik von Schrencki kolm poega, mõisnik ja maamarssal Oettingeni kuus poega, Halliste pastori Schneideri kolm poega, mõisnike von Siversite üle kümne poja jne[1].

1872. aastal asutati Livonia Sihtkapital[2]

Korp! Livonia tegevliikmed rebisid 26.märtsil 1882 Tartus vana Postimaja ees (Rüütli tn, praegu Spordimuuseum) voorimehe troskast maha eesti korporatsiooniliikumise (korp! Vironia) eestvedaja ja EÜS rajaja Aleksander Mõtuse, kes C!C! reegleid eirates oli võtnud ette loa saamisele vaatamata värvides läbi linna sõita. Nelja-viiekesi ei häbenetud ka jalatuskeppe ja jalgu käiku laskmast, kuni tekkel ja muud värvid olid maha kistud. Saak - sini-must-valged värvid - viidi Livonia konvendihoone lipuruumi, kus need teotades jalgade alla talluti. Livonia maja asus Tartus Baeri tänaval. Intsidendis osalenud korp! Livonia liikmed said karistada, ent ülikoolist visati välja Mõtus, kes oli sunnitud haridusteed jätkama Peterburis.

Seoses baltisakslaste Saksamaale ümberasumisega (Umsiedlung) lõpetati ka Tartus korporatsiooni tegevus. Paljud livonused hukkusid Teises maailmasõjas. Üksikud livonused osalesid hiljem korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu Müncheni ja Corps Curonia Göttingensise asutamises. Livonia vilistlaskogu saadeti 1997. aastal laiali.