Vaikne kallas 6, Haapsalu, Eesti

Vanad postkaardid Vaikne kallas - Stille promenade - Vaikne puiestee - Vaikne promenaad

Vaikne kallas 6 ja 8 omanikud ja elanikud

• EHA Vaikne kallas 8
• Haapsalu Vaikne Kallas 4 (1927-)
• Haapsalu Stille Promenade 6
• Haapsalu Ulrichi prospekt 10 (1860. a)

Kastinina eeslinna ehituskrundile oli 1861.a. ehitatud puust uus elumaja, mida 1860.a. plaanil veel pole. 1859.a. (1856) plaanil veel Lemmi krundi osa, kuid 1860.a. plaanil juba väljamõõdetud Hunniuse krunt 385 rs. 1894 3 puust elumaja

• (Kinnistatud 06.10.1861) Carl Gottlieb Schaal ostis;
• 16.09.1911 päris Alvina Martinson (A.M suri Petrogradis 14.12.1917);
• 13.04.1935 päris A. M. vend Eduard-Voldemar Schaal)

_____________________________________________________

• Vaikne kallas 6
• Haapsalu Vaikne Kallas 6 (1929-)
• Haapsalu Stille Promenade
• Haapsalu Vaikne Kallas 23 (1930)

(Kinnistatud 28.02.1875) Friedrich Klinkoström ostis 2000 rublaga.Elumaja oli ehitanud Carl Hunnius.

• 25.10.1880 ostis selle kinnistu insener Harald Berg. 1894 krundil kahekordne puust suvemaja (eh. 1860) ja ühekordne puust elumaja (kojamehe korteriga eh. 1845) - ERA, 4209-4-862.
• 28.5.1902 ostis Eduard Schaal.
• 27.2.1919 ostis Dr. Raimund Thar (Thar, Raimund, 09.08.1874, 25.08.1957, arst), kuid kõik need tehingud jäid kinnistamata.
• Sääse ja Kaarma mõisate omanik David Limberg)
• http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1906 (pilt)
• Dawid Julius Limbergi (1845-1913) peetakse Tamsalu lubjatööstuse rajajaks. Tema haldas XX sajandi algupoolel ka Kaarma ja Sääse mõisaid.

Fraeternitas Estica auvil! Raimond Thar Sünd. 09.08.1874 Viljandimaa (Hohenlinde, Hallist) Surn. 25.08.1957 Berchtesgaden, Saksamaa

Auvilistlaseks valitud 1932. aastal Osalenud Vabadussõjas

Haridustee: Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 1894. aastal M.D. arstiteadus, Tartu Ülikool, 1899

1894-1899 Tartu Ülikoolis stud.med. 1900-1903 arstiks Tapal 1909 täiendamas Berliinis 1912 täiendamas Strassbourgis 1903-1911 kihelkonnaarstiks Amblas 1904-1905 arstina Vene-Jaapani sõjas 1912-1914 praktiseerija eraarstina Tallinnas 1914-1918 arstina Esimeses maailmasõjas 1919-1920 arstina Vabadussõjas 1920-1944 praktiseeriv lastearst Tallinnas 1944 septembrist pagulasena Saksamaal

Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium Thar Raimund 24.06.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst (nimetamine) Thar Raimund 15.11.1919 teenistus Haapsalu Sõjaväe Sanatoorium, noorem arst -> Lennuväesalk, noorem arst (nimetamine)

__________

Haapsalu Elanike nimekiri; ERA.4209.1.1109; 1917-1940: Vaikne kallas 4

• Björn Fredriki p. Erlund (sünd. 25.11.1902) ja naine Hildegard (sünd Block 10.1.1904-17-1-1991), 3 last (Solveig Erlund 13.1.1925 - 6.3.1986, Leif Erlund 3.9.1927 - 26.3.2003, Eva-May Åberg, sünd. Erlund 13.2.1932);
• Anna Selg, Hansu t. (sünd. 26.2.1878)

Eva-May Åberg: Through my cousin Kurt Erlund I got your message about Vaikne kallas and I got very happy because I was with my daughter in Hapsal in September [2012] and we tried to find the house were I lived with my family in 1935, but we could not find it. The persons who lived there were Fredrik Erlund who lived there after he had to leave his job as rector at Birkas Folkhögskola (14.7.1874-8.4.1962). And then there lived my father Björn Erlund 25.11.1902 - 9.10.1981. my mother Hildegard Erlund born Block 10.1.1904 - 17.1.1991 my sister Solveig Erlund 13.1.1925 - 6.3.1986, my brother Leif Erlund 3.9.1927 - 26.3.2003 and myself Eva-May Åberg born Erlund 13.2.1932. I have not very many memories from this time, but the reason why it is very important for me is that my mother Hildegard wrote a nice story (33 pages A4) about us 3 children and our life there.

Björn Erlund Fredrik Erlund (agronoom ) oli Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikooli ainus Soomest pärit juhataja (Birkas, Svensk folkhögskola i Estland) kooli kõige kriitilisemal perioodil 1931-1935 (riigi toetuse langus 4000-lt 2800-le kroonile, Haapsalu gümnaasiumi asutamine 1931 tõmbab ära osa potentsiaalseid õpilasi, raskused põllumajanduse ülalpidamisega)

Hildegard Erlund, kirjutas ja maalis

• Gröna dockan och andra sagor (Volume 88 of Schildts ungdomsböcker), Sörlin, 1947, 121 pages
• Kärlek i köket, Kristianstad, 1946
• Prinsessan Mildas befrielse: Sagospel i en akt, Malmgren, 1945, 15 pages
• Tyttö ja hattu (Authors Hildegard Erlund, Laila Järvinen), Karisto, 1963, 134 pages
• Tyttö ja Hattu, Komedia vuodelta 1961 ohjaus Aarne Tarkas, pääosissa Pirkko Mannola ja Esko Salminen. 90 min. Oy Suomen Filmiteollisuus (SF)

Tyttö ja hattu on Aarne Tarkaksen ohjaamaksi elokuvaksi sikäli poikkeuksellinen, että se ei perustu hänen omaan käsikirjoitukseensa: skenarion teki jo vuonna 1955 SF:n mainospäällikkö Olavi Linnus Hildegard Erlundin saksankielisen romaanikäsikirjoituksen Das Mädchen mit dem Hut pohjalta. Hildegard Erlund (s. 1904) oli muuttanut Suomeen 1924 ja avioitunut täällä. Hän oli Olavi Linnuksen kertoman mukaan Annikki Amin tuttu ja sitä kautta hänen romaanikäsikirjoituksensa kulkeutui Särkälle. Linnus teki käsikirjoituksen suoraan saksankielisestä tekstistä. Romaani ilmestyi suomeksi filmikuvin somistettuna vasta 1963 Kariston kustantamana, parisen vuotta elokuvan ensi-illan jälkeen. Romaania ei liene julkaistu saksaksi.

• HE maalid 38, 9, 7, asetelma (Internetti pani pildid keegi, kelle ristiisa ema oli HE)

Haapsalu 1936. a elanike nimekiri Vaikne kallas 4

• maja omanik Eduard Schaal
• Eduard Karli p. Schaal (25.3.1861) - maja peremees,ametit ei ole, elab korteri üürist
• Anna Hansu t. Selg (26.2.1878) - abiline, endine teenija
• Marie Hansu t. Selg (23.11.1866) - abilise õde, endine teenija

Haapsalu Elanike nimekirjad; ERA.4209.1.884; 1936 Vaikne kallas 6

• maja omanik Raimond Thaar
• Annette Ansu t. Kreek 7.12.1873 maja hooldaja PR Haapsalu Annette Johanna
• Martha Remmelmann 20.1.1926 õpilane
• Alide Benite Leppa 6.9.1914 õpilane
• Leena Arumaa 31.8.1909 õpilane