Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
There are already 336 genealogy profiles with the Länts surname on Geni. Join now to find your relatives.

Länts Genealogy and Länts Family History Information

‹ Back to Surnames Index

分享

  • Kaarel Karm ( Länts ) (1906 - 1979)
    Kaarel Karm (kodanikunimi Kaarel Länts, 18. oktoober 1906 Narva – 2. august 1979 Tallinn) oli eesti näitleja. Kaarel Karm LÄNTS: Narva-Alutaguse praostkond EELK Narva Aleksandri kogudus Personaal...
  • Aabram Länts (1867 - 1867)
    LÄNTS: Viru praostkond EELK Haljala kogudus Personaalraamat II. Käsmu, Esku ja Vainupea ...; EAA.1224.1.237; 1860-1870
  • Abram Länts (deceased)
  • Abram Länts (1873 - d.)
  • Länts (deceased)

关于Länts氏

Purjetin punasta merda, rohelista Rootsi merda, Idamerda irmusamba, Kagumerda karskeemba, LÄNTSmerda veevahusta. (Haljala)

Perepärimuse järgi oli Läntsude esiisa rootsi vabatalupoeg, kes tuli koos paatkonna kaaslastega (Lääne-)Eestisse vabadele maadele. Poisikesepõlves kohtusin ühe naaberküla võõra vanatädiga, kes uuris, kus ma elan ja kelle poeg olen. Kuulnud  minu selgitust, ütles: "Meie mõlemate esivanemad tulid "hallil ajal" ühes paadis Rootsist." Kahjuks ei tea ma praegu, kes see tädikene oli.
  Virumaale  Haljala kihelkonda Salatse külla Lääne tallu asuti pärimuse järgi  aastal 1505. Tuldi kusagilt Länsist, oletatavasti Lääne-Eestist. Sagadi mõisnik Marcus von dem Berge ostis aastal 1541 Salatse küla. Gideon von Fock ostis Sagadi mõisa aastal 1684. Fockide valduses oli Sagadi mõis kuni võõrandamiseni. Fockide suguvõsa omandis olid peale Sagadi mõisa veel ka Karkuse, Võivere, Avanduse, Laekvere, Mõisamaa, Põdrangu ja Tapa mõisad. Kuna talupoegi suunati mõisnike vajaduse ja suva järgi ühest mõisast teise, siis võib Läntsude-Ländsude vanemaid jälgi leida peale Haljala kihelkonna ka Ambla  ja Simuna kihelkonnast.
Perenime Länts on kirjutatud ka vormis Länds, Lents, Lenz, Länz ja Läns. Läns tähendab rootsi keeles läänesuunda. Seega osutavad nii perenimi  kui ka talu nimi lääne poole ja on ühetähenduslikud. 
  Kõik seni Genist leitud Läntsud-Ländsud põlvenevad ühest tüvest, mille juured on Vihula vallas  Salatse külas Lääne talus.
  Infot Läntsudest ja Lääne perest saab Harald Kadari (1911-2000)  aastatel 1975-1988 koostatud uurimusest "Hing ihkas enamat kui aganaleiba". (Kultuuriloolisi pajatusi Haljala kihelkonna südamest ja Metsiku-Salatse kandist.), mis leidub Tallinna Ülikooli raamatukogus ja Aaspere raamatukogus. Selle uurimuse 15. peatükk on "Lääne pere lugu" (1505?-1917)".
  H. Kadari koostas ka Läntsude sugupuu. Täpsemaid ja täiendavaid andmeid Läntsude sündide-surmade kuupäevade ja aastate kohta saab ka Lillback´ide Meetrikaraamatust.