http://www.taevaskoda.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&...
LEHTLA TALU
Lehtla talu suurus oli 15 ha. Lehtla talu annetati teenete eest kellelegi Vabadussõjast osa võtnud Vabadusristi kavalerile. Kuna aga talul puudusid hooned, siis polnud see Vabadusristi kavaler paljast maast huvitatud ja müüs selle maha. Uueks omanikuks sai Oskar Kern (1905) kes elas Mammaste külas Soka talus (Sellepärast on teda sageli kutsutud ka Soka Oskariks). Hulk aastaid käiski O. Kern Lehtla talu maid harimas Mammastest. Talu hooned said valmis alles 1935. aastal.
Pärast sõda varjasid metsa ääres asuvas Lehtla talus end sageli kohalikud metsavennad. Ühel 1949. aasta aprilliööl magasid Lehtla talu lauda lakas jälle metsavennad Vambola Vanema (Lamppe) ja Elmar Kurvits ning Kurvitsale Väimelast külla tulnud vennapoeg Mihkel Kurvits. Keegi kohalikest okupantide käsilastest oli aga selle välja nuhkinud ja sellest okupatsioonivõimudele teatanud ning öösel toimus Lehtla talus Vene soldatite ja kohalike hävituspataljonlaste haarang. Eesti-aegne piirivalvur Vambola Vanema (1913) püüdis varjuda jõe pool olevasse metsa kuid langes tee ületamisel haaranguliste kuulidest. Elmar Kurvits läks vastassuunas ja tal õnnestus metsa pääseda. Mihkel Kurvits (1924), kes ei olnud metsavend, ei püüdnudki kuhugi varjuda vaid jäi lakka. Kui aga lakka roninud Vene soldat nägi seal Mihkel Kurvitsat avas ta ilma hoiatamata tule ja tappis noormehe.
Elmar Kurvits kirjeldas Lehtla talus toimunut järgmiselt: „Vastu hommikut (13. aprillil 1949) kuulsime kuidas peremees all trampis ning vaikselt hüüdis: „Kui keegi on lakas, siis kähku metsa, haarangulised tulevad!“ Vambola hüppas lakast alla ning jooksis tee poole ja sai kohe surma. Mina hakkasin vaikselt metsa poole liikuma. Kui olin keset õue, lasti üles valge rakett. Jäin postina seisma. Kui rakett kustus, liikusin vaikselt metsa poole, rada oli puhas, ükski oks ei praksunud. Nii jõudsin märkamatult metsa, kuigi haarangulised olid lähedal. Kui olin juba kaugel, kuulsin kahte lühikest valangut. Lakka jäänud Mihkel lasti maha.
Hiljem ütles Põlva miilitsaülem Salm, et äraandja oli Viilup (hävituspataljonlane), kes elas Tilba (Saarva) talus. Ta läks hiljem elama Valgesoo külla Oja tallu, kuna kartis metsa sees elada. Lasti seal põllul koos naisega metsavendade poolt maha.“
Lehtla talu peremees Oskar Kern arreteeriti pärast seda ja ta sai metsavendade abistamise eest 10+5 aastat. Kerni naine koos kolme lapsega lahkus pärast seda talust ja läks oma sugulaste juurde elama. Talu hooned seisid mõnda aega tühjana ning läksid siis Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi bioloogiajaama kätte. Pärast Eesti taasiseseisvumist erastasid paar ZBI töötajat talu hooned ja müüsid need siis maha. Kuna elumajas oli sees majavamm, lagunes see ära ja praeguseks on Lehtla talu hoonetest säilinud ainult kivist laut-tall.
Lehtla talu maad tagastati Oskar Kerni tütrele. Praegu on maa jagatud ehituskruntideks.