Minu teada oli asi selles, et vene inimese pähe ei mahtunud, et ühe meesisiku (Erik) perekonnanimi võiks lõppeda a-tähega. Sest vene rahva kombe kohaselt ju lõpevad üksnes naiste perekonnanimed a-tähega. Niisiis, kui sõja jalust põgenedes läks kaotsi Erik Vullo sünnitunnistus ja ta tegi taotluse VNFSV vastavasse külanõukogusse (kuna sündide registreerimine oli NLiidus külanõukogu tasemel nagu see tegelikult õige ongi), siis saadeti talle Eestisse sünnitunnistus, kus perekonnanimi oli Vullo, mitte Vulla (nagu pidanuks olema). Erik saatis uue taotluse, juhtides tähelepanu sellele, et saadetaks sünnitunnistus ikkagi õige perekonnanimega - Vulla. Kuid need vene marfad/krassaavitsad/ametnikud said jällegi hakkama sellega, et saatsid sünnitunnistuse koopia, kus ilutses perekonnanimena: Vullo. Ja et isal (Erikul) oli seda sünnitunnistust vaja kuhugi kiiresti esitada, siis lõi ta käega (ei ole ta ju olnud sedalaadi üksikasjadele kunagi erilist tähelepanu pööranud) - las olla siis Vullo, kui nad seda nii väga peale pressivad. Nii ei teagi me, kas meie perekonnanimi pärineg Sitsiiliast (algselt Gullo) või Harjumaalt (Wulla).
