Ado poeg Ado abielu 1856 Mariga

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.1.145:2?240,1233,822,135,0

Kui Ann'i 1849 isa oli see poeg Ado, siis pidi Mari olema ta teine abielu ja siit saaks ka ta isa nime - Ado.

Abielude alt võib palju uut infot leida, kuigi seal on vähe andmeid, siis on neid ka vähe lapatud.
Antud lehe peal on näiteks veel meie sugupuust käivatest nimedest mainitud
weiner remmelgas sarw mihkelson kerb kingsepp

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1210.1.154:25?127,1552,829,3...
Siit loen välja, et Ado ema oli Liso Sarw 1784. Aga kes see teine Ado Sarw oli? Liso 1784 isa?
Kõik teised Sarwe lapsed seal on nagu Siimo omad. Aga too on siis nagu Ado oma? AGA, miks siis Liso lapse isaks on mainitud Ado????
Kui Liso oli lihtsalt Ado Sarwe naine, siis miks esimesena mainitakse naise nime?
Liso tütar Krõõt on aga nagu Siimu Ado laps.
Vanem Ado oli siis kah lihtsalt Siimu laps nagu David, Kristjan ja Leno? Ja Ado ise on sel hetkel juba surnud, ning seepärast on kirjas enne naise nimi?

Kirja pandi vanemad ja siis lapsed. Kui mees on surnud, siis kirjutatakse raamatusse tema lesk ja lapsed.

Liso, Ado Sarwe lesk *1784
lapsed:
1. Ado, Ado & Liso poeg *1821
2. Krõõt, Siimo Ado tütar *1817

Krõõt on siis Ado tütar eelmisest abielust enne Lisot

Võta võrdluseks kõrvale Saagast Harju-Jaani khk perekonnanimede panemise raamat - Kiviloo mõis algab siit: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-81:125. Kõikide perekonna Sarv (Sarw) liikmete järele on kirjutatud nr 10 (personaalraamatus on see prk ka nr 10 - Fam. 10). Ja siis võta juurde veel 1834.a hingeloend - Kiviloo mõis algab siit: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-80:279. Siin perekonnanimesid ei ole, aga sugulastevahelised seosed peaksid olema paremini välja toodud.
Kõige lõpuks võta üks suur paberileht ja pliiats ning joonista need seosed paberile - siis on lootust, et hakkab mingi pilt ette tulema.
See selgitus oli nüüd küll rohkem õnge kui kala eest, aga ehk läheb teinekordki tarvis :-)

Liisa on Aadu lesk (Wittwe), sellepärast ta esimesena nimetataksegi. See Aadu, kes on kirjutatud tema järele, on tema poeg. Ja kas Liisa surnud meest ei kutsutudki äkki Siimu Aaduks?

Ja veel - kindlasti soovitan kasutada oma andmetes ja materjalides nimede eestikeelset vormi: Jüri, Leena, Kai, Juhan, Mari, Krõõt, Ann, Anu jne (mitte sakslaste poolt vanas kirjaviisis kirjutatut - Jürri-Jürry-Jurry, Leno, Kay, Juhhan-Johhan-Johann, Marri-Marry, Kreth-Greth, An, Anno jne). Ühe ja sama inimese nime kirjutati erinevates dokumentides ja erinevatel aegadel sageli erinevalt ja eestikeelse nime kasutamine teeb õige isiku ülesleidmise märksa lihtsamaks. Isiku erinevad nimekujud võivad olla kusagil sobivas kohas tema andmete juures muidugi ka välja toodud.

Parimat,
Eike

Lingid on pigem kala kui õng :) Aga tänks ka õnge eest.

Nimede suhtes kirjutamisel võib küsimusi tekkida, et kas 300a vana Tenno kes on igas dokumendis Tenno, et kas ta nimi on siis Tõnu vms.

Lappasin raamatud läbi ja lisasin Ado Ado puusse.