
Kõigepealt panin talunimena displeynime kasti, siis hakkasin kasutama talu nime perenime kastis kandilistes sulgudes [Logina]
Nüüd aga olen seda meelt, et võiks olla märgitud hoopis alamenüüs isikliku all "muud nimed", sest paljudel on elu jooksul mitu erinevat talu ja nime, ka erinevatest kirjutajatest tingitult võib olla mitu nimevarianti. Siis jätaks ikka perenime perenime jaoks või [sulgudes] põhiline talunimi või {virtuaalne} perenimi, kui ta suri just enne perenimede panekut.
Muud pikad nimed jne. aga paneks siis "isiklik"→"muud nimed, hüüdnimed" alla.
Kui lihtsalt kirjutada talunimi perenime kasti, siis see on eksitav, sest teised, kes genis sugupuud koostavad ei tea seda ja pealegi talunimi on muutuv päris paljudel. Tulevad talusse uued inimesed ja nimi läheb ka uutele, ometi ei muutu nad sugulasteks sellest.
Samuti pole võimalik geni otsingut kasutada, kui seal teksti rohkem kui nimi seda nõuaks. Displeynime kast või ka sulud aga sobivad küll, sest mõlemad aitavad eristada, et pole ikka päris perenimi.
Valdu Nellis leitav siit: Ants Uustalu
"Samuti pole võimalik geni otsingut kasutada, kui seal teksti rohkem kui nimi seda nõuaks."
Geni otsing indekseerib kõik nimed, nii ees-, lisa-, pere-, suffiks, kuvatav, neiupõlve- kui ka hüüdnimi. Mingeid sulge, kriipse jms ta ei arvesta.
Seega otsingust tulevad ka talunimega tegelased välja...
Lauri
Ma olen oma Geniajaloos põhiliselt tegelenud eesnimede-eelse ajastuga ja leian, et omaaegsed nimed võiks ikkagi kuskil nimelahtris kasutusel olla ning olen nõus, et need ei tohiks olla perekonnanime lahtris, st. tekitavad seal suurt segadust.
Mul on hästi töötanud süsteem, kus panen lisanimed eesnime ette sulgudesse, no kui inimest dokumentides kutsuti regulaarselt (Hansu Jaani Jaagu Reinu) Tõnis, siis olen selle jodu ikka sinna kirja pannud; kui nimesid elu jooksul mitu, siis meestel olen pannud kaldkriipsudega, nt. (Liiva Reinu / Jõgeva kõrtsu) Rein. Nelja nimega muidugi läheb tülikaks, siis valiks olulisemad ja kirjutaks märkusse teised käibel olnud nimed. Naistel olen pannud alati ainult abielueelsed nimed. Kui inimene on elanud nii perenimede eelsel kui järgsel ajastul, siis olen pannud mõlemad nimed, st. talu- ja isanime sulgudes eesnime ette ja perenime perenimede lahtrisse. Perenimede tagasiulatuvast määramisest loobusin millalgi selguse huvides. Otsing töötab muretult, sulgudega nimed tulevad veel toredasti rivi algusse ka.
Selge on see, et kõik need nimed kuhugi tuleks ära märkida, sest teinekord on see erinevate nimedega ühe isiku nimetamine ikka paras pähkel, et seda lahendada. Kui tuleb mõni genis ja vaatab, et see on hoopis Tammealuse Fridrich, mitte Sootsa Priidik, siis ta peab kõik selle uuesti läbi tegema, mis juba kellegi poolt on tehtud ja jõub lõpuks sama tulemuseni, et Tammaluse Fridrch ja Sootsa Priidik on sama isik. Erinevate nimede äramärkimine aga päästab korduvast jalgratta leiutamisest.