Aleksander Johannes August Tassa

Aleksander Tassa (5. juuli 1882 Tartu – 23. märts 1955 Tallinn) oli eesti kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja.

Aleksander Tassa sündis kooliteenri pojana. Õppis Tartu linnakoolis. Töötas kroonugümnaasiumis katseleis. 1904.a. asus Stieglitz´i kunstikooli Peterburis. Eeelnevalt oli saanud ettevalmistuse balti-saksa kunstnikult R.von zur Mühlenilt. Seoses 1905.a. sündmustega pidi sealt lahkuma ja asus Helsingisse. Püüdis jätkata õpinguid ATENEUMIS. Samal ajal töötas koos teiste pagulaste-kunstnikega kirjutades ümber Hurda rahvaluulekogusid. 1907.a. asus Pariisi õppides seal hispaania kunstniku E.Anglada-Camarosa ja K.van Dongeni juures. Juba Pariisis olles liitus ta kodumaal kunstnikuna NOOR-EESTI liikumisega kodumaal võttes osa nende näitustest ja esinedes graafiliste töödega nende albumeis. Välismaale jäi AT kuni 1913.a-ni viibides Saksamaal, Schveitsis, Belgias, Hollandis, Taanis ja Norras. Naastes kodumaale mob.-iti ta tsaari sõjaväkke ja ta sattus lennuväkke Türgi rindel. 1918.a. oli taas kodumaal . Siin oli ta Tartus PALLASE juhtiv asutaja, teotses kunstikaitses. Samal ajal ta kirjutas NOOR-EESTI albumeis. Tema looming on koondatud raamatuisse NÕIASÕRMUS (1919) ja HÕBELINIK (1921). AT võttis 1922-23 juhtivalt osa ERM-i kultuuriloo ja kunstiosakonna asutamisest. Töötas 1924 VANEMUISES dramaturgina ja 1925-26 PALLASES graafikaõppejõuna. AT maalis lakoonilise vormikäsitlusega maale ja lõi juugendlikke raamatuillustratsioone. 1928-31 oli EKM töötaja Tallinnas, 1931-40 taas ametis ERM-i kunstiosakonnas. 1940-43 töötas taas Tallinnas kunstimuuseumis. AT oli lähedane NOOR-EESTILE, samuti SIURU rühmitusele ja ka TARAPITALE. Kirjanduslik loomeperiood oli lühiajaline (1917-27). Ta jutulooming põhineb fantaasiale ja legendidele. Ta sageli piibliainelised novellid on kompositsiooni-ja stiilitundlikud, neis domineerib dekoratiivne kujutlus-ja miljööpildistik, süžeeliselt on ta novellid staatilised. AT ühevaatuslikud näidendid põhinevad piiblilegendidel: KADAARA SEAD, PÕRGUMÄNG, MOORAMAA ISAND. AT-l on mahukas käsikirjaline pärand, mis sisaldab põnevaid eskiise ja lõpetamata kirjatöid. AT-l oli kesine keskendumisvõime. 1935.a. ostab krundi Vasalemma lähedale kus kavatseb rajada maja, milles moodne ateljee. 1938.a.abiellus Vanda Kirschbaumiga. 1943. jääb AT pensionile. 1944 kirjutab novelli PAABELI TORNI EHITAMINE ja 1948 ilmub uurimus PUULÕIKEKUNST. Postuumselt ilmusid ta novellide valikkogu SAALOMONI SÕRMUS ja valimik novelle ja mälestusi IGAVIKU LÕPUL. AT oli ka bibliofiil. AT oli meie kultuurielus erakordne nähtus, A.Adson räägib temast kui kõikide kunstide entusiastist ja nii eksalteeritud harrastajast, kellesarnast Eestis pole kohatud. Ta oli mitte ainult bibliofiil, oli suur koguja, ostis raamatuid, kunsti mööblit. Kust ta raha sai, jäi kõigile saladuseks. Lisaks oskas veini teha ja tundis peent ja keerukat kokakunsti. Eriliselt tundis ja oskas valmistada seeni.

Andmed: A.Tassa IGAVIKU K LÕPUL, Tallinn, 1988; K.Laane ERAARHIIV; EBL, Tartu, 1926-29; EKL, Tallinn, 2000; A.Adson SIURU RAAMAT, R Tallinn, 2007; H.Üprus PÄIKESEMÄNGUD, Tallinn, 1976

• PR 1879-1936 Tartu Pauluse: Saaga EAA.5357.1.83:115?302,707,736,66,0
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=377170
• http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Tassa
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aleksander_Tassa_1903.jpg
• Viimne rahupaik (Kultuurilooline haud)