Is your surname Ivask?

Connect to 1,473 Ivask profiles on Geni

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Aleksei Ivask

Also Known As: "Alexei Iwaski"
Birthdate:
Birthplace: Rõngu vald, Tartumaa, Estonia
Death: April 23, 1937 (62)
Tallinn, Harjumaa (vähk )
Place of Burial: Tallinn, Harjumaa
Immediate Family:

Son of Peeter Ivask and Jelena Ivask
Husband of Liisa (Luise) Ivask
Father of Veera (Hinge-Aira) Kaasik
Brother of Jekaterina Ivask and Joann Ivask

Occupation: politseiametnik
Managed by: Arvi Sepp
Last Updated:

About Aleksei Ivask

  • Foto Nõmme jaoskonna politseikomissar Aleksei Ivask Ohvitseride andmekogu Auaste: kaitseväe ametniku asetäitja. Eriala ja tiitlid:Raudteepolitsei ülem
  • Tallinna Aadressiraamat Iwask, Aleksei, Peetri poeg.
  • Kultuurilooline haud Tallinna Hiiu-Rahu kalmistu Aleksei Ivast (1874 – 1937) politseiametnik Sünd. 11.09.1874 Rõngu v. Surn. 23.04.1937 Tallinn Aleksei Ivast sündis Tartumaal. Teenis a-il 1904-1905 politseinikuna Helsingis ning a-il 1906- 1917 Moskvas. Oli a-il 1919- 1921 Eesti sõjaväes, 2 diviisi intendantuuri käsundusohvitser. A-il 1921-1924 ja 1925- 1929 oli Eesti raudteepolitsei ülem. A-il 1924-1925 oli Petseri maakonna politseiülema abi. A-il 1929-1933 oli Nõmme politseikomissar. Osales NVTÜ tegevuses. Vabastati ametist ja anti kohtu alla süüdistatuna altkäemaksu võtmises Nõmme restoraniomanikelt alkoholi müümiseks selleks keelatud ajal. Aleksei Ivast on sängitatud pereplatsile mida tähistab valge marmorplaat. Andmed: L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003
  • Teade surmast Nõmme Sõna, nr. 15, 1 mai 1937 Aleksei Ivask +.- Reedel, 23. aprillil, uinus igavesele puhkusele 63 a. vanuses Nõmme politseijaoskonna endine komissar Aleksei Ivask. Kadunu põdes kurnavat vähjahaigust, mis ka muidu nii tüseda mehe hauda viis. Tema viimasest teekonnast ja matusest, mis toimus ap.-õigeusu kombe järele möödunud teisipäeval Rahukiriku kalmistul, võtsid osa endised kaasametnikud ja hulk kadunu sõpru ja tuttavaid. Olles Nõmmel politseikomissariks võttis kadunu elavalt osa ka siinsest seltskonnaelust, kusjuures teda tunti üldse kui heatahtlikku ja vastutulelikku inimest ja ametnikku.
  • Uus Eesti : kaupmeeste ja töösturite häälekandja, 2 oktoober 1932 Optant lendas sisse. Politseikomissari „laenud“. — Kuidas on Tallinna kõrtsid lahti? Prokuratuuri ja tähtsamate asjade kohtu-uurija korraldusel võeti vahi alla Nõmme politseikomissar A. Ivask, kes "laenu" näol saanud restorani omanikkudelt altkäemaksu. Ivaskil olnud raha tarvis ja teinud kõrtsiomanikkudelt paarisajakroonlisi laenusid, mis aga maksjmata jätnud. Kohalikud pummeldajad imestanud sagedasti, kuldas mõned restoranid vabalt üle aja kauplevad. Arvatavasti aga tegutsenud need laenuandjatena.. Ka Tallinnas on avalikult sosistatud mingisugustest kombinatsioonidest kõrtside üle aja lahtioleku puhul. Loodetavasti selguvad nüüd ka nende asutiste eelistamise põhjused. A. Ivask on vana mees, omandanud oma "praktika" Venemaal pikemaajalise teenistusega. Kuulu järele olnud ühenduses ka sandarmiga, viibides nende ülesandel Soomes jälgimas iseseisvuse eest võitlejaid. Saabus Eestisse optandina — järjekorraline tõendu sellest, et riigiteenistuses peaks olema kaaluv ka inimese moraalne väärtus.
  • Uudisleht, nr. 116, 3 oktoober 1932 "Ladna mehe" kriukad.

Kõrtsipidajad eitawad altkäemaksu andmist. Ta oli kõige parem mees Nõmmel." Ainult ilus proua wõis ajada komissarihärra habet... Komissar Ivask - suurte võlgade ohver.

Tähtsamate asjade kohtu-uurija korraldusel paigutati altkäemaksu võtmise pärast vanglasse Nõmme politseikomissar Aleksei I v a s k. Ivaski kohta ametivõimude poolt seni avastatud paturegister ei ole just pikk: teda süüdistatakse Nõmme restoranide "Talveaia" ja "Madridi" omanikelt "meelehea" võtmises umbes paar aastat tagasi. Eestis on kõrgemate riigiametnike altkäemaksu võtmise lugusid avastatud võrdlemisi vähe. Ivaski lugu on selles seerias üks suuremaid. Kuidas, mis viis selle elatanud, seni 35 a. politseiteenistuses seisnud mehe meelehea võtmisele? Kes oli õieti A. Ivask? Meie lehe esindajal läks korda hankida selle kohta hulga seni avalikkusele kuulmata asjaolusid.

Kaks saatuslikku maja. Komissar Ivask oli üks neid mehi, kes ei tahtnud leppida ainult oma teenistusetasuga. Omal ajal, 1926 a., kui kergesti sai linnades riiklikku ehituslaenu, võttis Ivask kätte ja hakkas ehitama Järvele maja. Maja valmis, hakkasid meest aga aega pidi kiusama ehitusvõlad. Sissetulekud üürist ja palgast ei lubanud katta kõiki üleskerkinud kohustusi. Mehel müüdi võlgade katteks mitmel puhul maha isegi vallasvara. Lõpuks ei jäänud tal enam muud üle, kui katsuda, kuidas saada majast lahti. Ta müüski maja maha. (Praegu elavat selles majas kuuldavasti Ivaski väimees.)

Seisukord oli ajuti päästetud. Kuid mehele ei annud see siiski rahu, et puudus kodu, oma maja, kus oleks võinud liginevate vanaduspäevade puhul rahulikult elada. Umbes paar aastat tagasi ta hakkas ehitama uut maja, seekord Rahumäele ja ainult oma perekonnale. See maja ei ole veel praegugi lõplikult valmis, sest puudus ikka ja jälle vajalikul määral seda neetud kõlisevat, mis mehe viis nüüd lõpuks koguni teise majja. Inimesed, kes Ivaskit isiklikult tundsid, ütlevad nüüd, et Ivask läks põhja oma majade pärast. (Järg 4. küljel.)

Aga, nagu edaspidi kuulete, paistab, et siiski kõik ei olnud ainult "saatuse süü".

Kõrtsiprouad salgavad... Nende ridade kirjutaja usutles kah altkäemaksu andjaid restoran "Ta!veaia" omanik proua Hellerit ja "Madridi" omanik proua Naritsat. Proua Heller ei tahtnud kuuldagi sellest, et ta oleks annud mingit meelehead. "Ma ei tea sellest midagi. Ta oli kõige parem mees terves Nõmmes", tähendab kõrtsiproua. Ainult baaripreili suvatses siiski lausuda: "Õigust öelda, altkäemaksu võtavad kõik." Kes need "kõik" on, selle jättis see daam kahjuks enese teada.

"Madridi" proua seletas, et jah, mis antud, see antud, mis teistel sellega asja. „See oli laen, küll ta selle tagasi maksab." Proua on väga pahane, et niisugused asjad on üles võetud. Kust asi aga välja tuli, selle kohta ei tea midagi öelda. Teisalt kuuleme, et kogu see altkäemaksu jant on avalikuks tulnud sel viisil, et kõrtsipidajad on kõnelenud "laenust" paarile „oma inimesele". Need head inimesed ei saanud aga pidada suud ja teatasid loost prokuratuurile.

Need ongi ka kaaluvamad tõendused Ivaski süüdistamiseks. Loomulik, et juurdlust korraldavad ametivõimud arvestavad nende isikute tunnistusi rohkem, kes ise ei ole asjaosalised.

"Häda ajab härja kaevu."

Võib olla, poleks Ivaskil tulnud veel vanadusepäevil säärast hoopi, kui poleks olnud mitte neid maju ja veel haiget naist. Ivask on abielus. Ta naine on kauemat aega kannatanud mingi sisemise haiguse all, mille tõttu viibis haiglas ja kuhu ravimise eest tuli maksta suuri summi.

Samal ajal oli pooleli ka majaehitus. Kus kilt pidi raha saama. Paistab tõenäoline, et rahahädas läkski Ivask kõrtsiprouade manu.

Raha ta neilt muidugi sai. Mis seejuures mõtles nii andja kui ka vastuvõtja, poIe muidugi teada, kuid, nüüd, mil paar aastat laenamisest mõõda, ei saa keegi inimene ometigi teist nime anda säärasele "laenule" kui see juba öeldud.

Muidu on aga teada, et komissarihärra ei armastanud just istuda kõrtsis. Ta käis siin väga harva. Selleks polnud tal ka aegagi. Oma maja ehituse juures ja aias on ta teinud tööd igal silmapilgul, mil oli vaba ametikohustuste täitmisest.

Üks asjaolu veel, mis näitab, et mehel on palju võlgu, on see, et ta viimastel aegadel sageli on kõnelenud sõpradele, et peab jälle pikendama seda ja seda võlakohustust siin ja seal, peamiselt ehitusmaterjalide võlgu.

Ei ole imestada vast midagi, kui see elatanud ametnik häbist pääsemiseks arvas ainsa pääseteena enne vahi alla võtmist kuuli pähe kihutamise.

Teine lehekülg...

Siiski. Kui ametnik, oli Ivask.... Umbes kolm aastat tagasi viidi Ivask siseministri otsusega raudtee politseikomissari kohalt üle Nõmme politseikomissari kohale. Tol ajal selgus Balti jaama juukselõikusäri-pidaja Lutvergi kaudu Ivaski tegevuses asju, mis saidki saatuslikuks tema ümberpaigutamisele. Lutverk saatis omal ajal pika süüdistuskirja Ivaski tegevuse kohta — mis oli toodud ka "Uudislehes" — ja nõudis Ivaski tegevuse revideerimiselevõttu — tolleaegsele siseministrile I. Hünersonile ja kuuldavasti ka tolleaegsele riigivanemale. Mis tegi siis Ivask? Ivask on avaldanud äripidajale soove, et 1) temal vuntsid värvitaks kulmudega ühevärviliseks (tuhakarva); 2) temale muretsetaks prantsuse pumatit; 3) pühapäeviti, kui töökojas on rohkem ootajaid, temal habet aetaks teisel korral olevas kabinetis ja võimalikult naisterahva poolt.

Proua Klaara R., (teenib praegugi veel Balti jaama äris), kes tol ajal oma pere mehe käsul neid kõrge ülemuse soove püüdis täita, ütleb nüüd, et alati sel puhul on komissarihärra saatnud kordnikuga ülevalt peremehele kirja, et tulgu tema komissari habet ajama, vuntse värvima jne. Raha on armastanud Ivask maksta vahel nii muu seas, kui meele tulnud ja ise heaks arvanud.

Miks just pidi ajama habet proua Klaara? Hiljem öelnud proua Klaara habemeaja misest lahti mingil põhjusel. See pahandanud komissarihärrat nii, et nüüdsest peale hakanud talle kaela sadama aina protokolle. Protokollid teinud abikomissar Baring ja neid kogunenud lühikese ajaga üle kümne. Huvitav on siinkohal veel märkida, et just samal päeval, mil vangistati Ivask, suri ka endine Balti jaama juukselõikuseäri pidaja Ed. Lutverk. Olgu veel tähendatud, et Ivask oli üks vanemaid politseiametnikke Eestis. Tal puudus pensioni väljateenimisest poolteist aastat. Varem on talle teenistuse eest avaldatud isegi kiitust.

Ta oli abielus kellegi varem lahutatud prouaga, kes tõi kaasa esimesest abielust kolm tütart, kes jõudnud juba täiseasse.

  • [www.digar.ee/arhiiv/ru/download/115654 III Riigikogu protokoll nr. 23 (13), 2. istungjärk, 1926. a] 7. Eesti tööliste partei Riigikogu rühma arupärimise ettepanek Vabariigi Valitsusele raudtee politseikomissar Ivask'i tegevuse kohta.

(Arupärimise-ettepaneku tekst: „Meile on teateid tulnud, ja mida meie ka andmete varal tõendada võime, et raudtee politseikomissar härra Ivask oma isiklikke töid laseb toimetada raudteeteenistuses olevaist politseikordnikeist ja raudteeteenistuses olevaist koristajaist naistest.

Peale selle on politseikomissar Ivask veel sundinud kordnik J Elb'i omale saapaid parandama, uusi ostma jne. Kõige selle tasuks on seesama politseikomissar Ivask sundinud kordnik Elb'i teenistusest lahkumise palvet sisse andma, vastasel korral teda, Elb'i, ähvardades poole tunni jooksul ametist vallandada. Viimane on ka ülemust kartes lahkumise palve sisse pidanud andma, lootes sellega veel teise kohta teenistust leida. Kõigi katsete peale pole see temale aga korda läinud ega polla ka tema kaebtusele selles asjas käiku antud. Kõiki neid asjaolusid silmas pidades nõuame meie Vabariigi Valitsuselt aru: 1) Kas Vabariigi Valitsusel on teada, et raudtee politseikomissar härra Ivask riigiteenijaid oma isiklikkudeks töödeks ära kasutab? 2) Ja kui on teada, kas Vabariigi Valitsus mõtleb sarnastele väärnähtustele piiri panna, süüalust karistada ja kannatada saanud kordnikule vastavat teenistust muretseda? Tallinnas, 23. XI. 26. a. E. T. P. Riigikogu rühma nimel: Ed. Pesur. T. Maurer. H. Martinson.") E. Pesur (tp): Meile on teateid tulnud, mida meie ka andmete varal tõendada võime, et raudtee politseikomissar Ivask oma asju korratult ajab. Ta kasutab raudteeteenistuses olevaid politseikordnikke oma isiklikkudeks töödeks. Nii näiteks käsib raudtee politseikomissar omale eineajaks teed ja saia muretseda ja tee jaoks vett keeta ning suhkrut muretseda. Kui raudtee politseikomissari käske ei täideta, ähvardab ta alluvaid ametnikke karistada ja on seda ka teinud. Meil on veel teada juhtumine, kus hiljuti politseikordnik Elb sai käsu Ivask'ilt Järve jaamast ära tuua koera. Koerale järele minnes ei ole proua koera kätte andnud seletades, et tal ei olla mingisugust teadet selle kohta. Koera asemele antud kordnikule värnitsapudel linna toomiseks. Pärast seda hakanud politseikomissar kordnikku sõimama — ta olevat loll, ta olevat nolk ja ei mõistvat asju ajada. Kordnikule, kes neli aastat politseiteenistuses, ei tohi nii öelda. Peale selle on politseikomissar Ivask veel sundinud kordnik Elb'i omale saapaid parandama, uusi ostma jne., tasudes seda sellega, et sundis Elb'i esitama teenistusest lahkumise palve. Niisugust korratust ja niisugust nähtust ei saa lubatavaks pidada, sellepärast loodame, et arupärimist kõik Riigikogu liikmed toetavad. Juhataja K. Einbund: (Hääletatakse.) Arupärimise-ettepanekut toetab 12 Riigikogu liiget, seega ei ole see vastu võetud.

Nõmme politseikomissar Ivask mõisteti 3 aastaks vangiroodu - KOMISSARIL ERILISED SUHTED RESTORANIDEGA

Tallinna-Haapsalu rahukogus oli arutusel süüdistusasi endise Nõmme politseikomissar Aleksei Ivaski vastu. Teda süüdistati meelehää väljapressimises, altkäemaksu võtmises ja oma ametivõimu kurjasti tarvitamises. Ivask tunnistati süüdi ja mõisteti 3 aastaks vangiroodu ühes õiguste kaotamisega.

Aleksei Ivask teenis Nõmmel politseikomissarina. Temal tekkis eriline vahekord restoranipidajatega. Politseiametnikud ei tohtinud kõrtse revideerida ilma komissari isikliku nõusolekuta ja nad said igakord pääpesu, kui nad oma agaruses läksid nii kaugele. Hiljemini tehti selgeks, et komissar on restoranipidajatelt altkäemaksu saanud, pressinud raha välja ja lasknud endale pakkuda igasugust meelehääd.

Kohtus leidis kaebealuse süü kinnitust ja mees mõisteti 3 aastaks vangiroodu ühes õiguste kaotamisega.

Komissar Ivask oli juba võrdlemisi vana mees ja oleks aasta paari pärast läinud pensionile. Selle süüteo tõttu ta kaotab aga pensionisaamise õigused.

view all

Aleksei Ivask's Timeline

1874
September 24, 1874
Rõngu vald, Tartumaa, Estonia
1903
October 17, 1903
Tartu, Tartu linn, Tartu County, Estonia
1937
April 23, 1937
Age 62
Tallinn, Harjumaa
April 27, 1937
Age 62
Hiiu-Rahu kalmistu, Hiiu-Rahu Koguduse Kalmistu, Neljas kvartal, 6-8, kirstuplats, Tallinn, Harjumaa