Fritz Kinna

1855 Urvaste personaalraamat. Sõmerpalu, Järvere, Mustja, ...; 1855-1906

http://www.albertasource.ca/abestonians/gallery/displaynewspaper.ph...

http://www.albertasource.ca/abestonians/people/first/kinna.html

Fritz Kinna

FamilySearch Family Tree

Sünd: Päev Kuu 1881 - Koht

Surnud: Päev Kuu 1975 - Koht

Vanemad: Mõlema vanema nimed

Naine: abikaasa nimi

Lapsed: Robert Kinna ja Ühe lisa laps nimi

Õed-vennad: Ernst Kinna ja names of 4 more Õed-vennad

The Estonians in Canada before World War I: ... Major changes took place between 1908 and 1910. By then, most settlers had acquired a measure of financial strength and no longer had to find jobs off the farm. Additional income could be earned in milling. Fritz Kinna learned how to build dams and work with concrete while working on railway bridges, and used his new skill to build a mill on the Medicine River. http://www.eesti.ca/ajalugu/en/1.html

Kuna talveti polnud maakohal küllalt teha, siis tavaliselt siirdusid mehed raha teenima umb. 250 miili eemale, Colemani linnakesse Edela-Albertas, kus söekaevanduses maksti dollar päevas. Hiljem käidi CPR-i raudteesildade ehitustööl, kus palk oli 2 dollarit päevas, millest söögiraha võeti maha. Meeste teenistuse eest sai osta põllutööriistu ja veoloomi. "Esimesest palgast ostsin endale püssi, et jahil käia", mäletab Fritz Kinna hilisemast ajast.

Kõrge hobuste hind avatles ettevõtlikkusele. F. Kinna ja A. Posti olid kuulnud raudteetööl olles, et keegi rantsheero müüvat poolmetsikuid sõiduhobuseid 50 dollarit tükk. Mõlemad mehed ostsidki kummalegi neli hobust juulis 1904 ja tõid need raudteevagunis Red Deeri. Kuidas need sealt Medicine'i orgu saadi, sellest vaikib ajalugu, aga kodus algas taltsutamata hobuste "õppamine". Lisaks ajakulule ja vaevale kaotas Fritz Kinna hobuse hammustuse läbi oma parema käe põidla, mis põhjustas eri käigu Red Deeri arsti juurde. Aga ta sai endale kaks paari häid hobuseid, millega vedas posti neli aastat Red Deeri ja Eckville'i vahel kolm korda nädalas.

Üheks lisasissetulekuallikaks olid veskid. Fritz Kinna õppis raudteesildade ehitusel olles tammide ehitamist ja betoonitood, millist oskust ta kasutas vesiveski ehitamiseks Medicine'i jõele. Veejõu kasutamise loa saamine Ottawast võttis üksi viis ja pool aastat. Tegelikult tootas veski juba novembrist 1911 pärast insenerinspektori esialgset ülevaatust. Veskikivid toodi Ühendriikidest, turbiini tegi Kinna ise puust ja plekist. Veski masinaosad, nagu voll, laagrid, hammastrattad jm. (koguväärtuses 130 dollarit) soetas ta juba aasta varem. Täie koormatusega töötava veski "jahvatuse rehgnum" ütleb, et suurem osa veskilisi olid soomlased naaberasundusest, kellele ka jahvatati odrapüüli. Aastaid hiljem vigastas suurvesi tammi niivõrd, et ei tasunud parandada. Kolme-neljasaja dollariga ehitatud vesiveski andis 20 hõbusejoudu ja oli tehniliselt nii eeskujulikult viimistletud, et inspektor saatis Ottawasse ülistava aruande, milles Fritz Kinna oli tehtud norralaseks, kes oma tehnilised oskused olevat saanud Norra koskede anastamisel Tõeliselt hoogu sattus organiseeritud ühiskondlik-kultuuriline tegevus alles Medicine'i oru eesti seltsi asutamisega (lüh. MOES) koolimajas 24. aprillil 1910, millest võttis tõenäoliselt osa 14 meest. Koosolekut juhatas Hendrik Kingsep ja protokollis Fritz Kinna.

Suuremad ja piisivamad ettevõtted olid farmerite ühingu kohaliku osakonna asutamine (UFA Gilby Local) 1911 ja "Laenu ja Hoiu Ühisuse" asutamine Seltsi liikmetele (1912). Kooperatiiv ehk "Majandusühisus" asutati Eckville'is samal aastal, Fritz Kinna valiti selle presidendiks. Selts paigutas kõik oma vaba raha sellesse (49 dollarit) ja ühistu õitsengut jälgiti edaspidistel koosolekutel elavate sõnavõttudega.

http://www.eesti.ca/ajalugu/et/2.html