Hando Ruus

Hando Ruus (sünninimega Harald-Ferdinand Ruhs, nimi eestistati 1. augustil 1939; 16. mai 1917 Tallinn – arvatavasti 31. märts 1945 Leningrad) oli Eesti (kapten) ja Saksamaa sõjaväelane (Obersturmführer) ning kunstnik. Hüüdnimi - Tou.

Sünd - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.33:102?259,679,1939,...
Laulatus - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.85.0.14:12?125,481,1897,235,0

• http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Ruus
• Reino Hein (koostaja), raamatule "Hando Ruus: kunstnik ja legendaarse "Narva" pataljoni ohvitser" Tartu: Greif 2000
• https://www.facebook.com/pages/S%C3%95JASURMAD-1939-1945/1405871112...

Hando Ruus oli rõõmsameelne, optimistlik ja elavaloomuline inimene. Ta oli hinnatud juht ja kamraad ning alluvate seas erakordselt populaarne ja legendaarne ülem. Teda on kirjeldatud, kui otsusekindlat, julget, usaldusväärset ning maastikku ja olukorda tundvat ohvitseri. Ta oli andekas kunstnik, kuid see anne jäi tänu sõjale rakendamata. Tuntud hüüdnime "Tou" sai ta endale selle sõna sagedase kasutamise pärast ("Paneme vankale ühe tou"). Wehrmacht´i teenistusse olevat ta astunud 1941.a vabatahtlikult, maksmaks kommunistidele-venelastele kätte arreteeritud isa eest.

Eestlaste hulgas oli neli Rüütliristi kandjat – Rebane, Nugiseks, Riipalu ja Maitla –, kuid ainult üks Saksa Risti Kullas kavaler, see oli hauptsturmführer Hando Ruus. Tõenäoliselt ei saanud ta teada kummastki – ei ülendusest ega viimasest autasustamisest. 23. septembril 1944 langes Ruus Ambla lähedal laskurkorpuse meeste kätte vangi. Ta saadeti peagi Leningradi ja märtsis 1945 mõisteti Ruus "Troika" otsusega, ilma edasikaebamise võimaluseta, surma. Matmiskoht siiani teadmata.

https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_Rist

Temast - "Sõjasurmad aastatel 1939/1945" - lk. 11.

Raamat "Sõjasurmad aastatel 1939/1945" lk. 316.

https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Liisa+ruus&f=all

Personaalraamat Ri-Z; elk.85.0.3; 20. saj. I pool - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.85.0.3:385?84,918,2436,379,0