Leen [teadmata] (Kullman)

Is your surname [teadmata]?

Research the [teadmata] family

Leen [teadmata] (Kullman)'s Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Leen ← Heleena [teadmata] (Kullman), kaksik

Also Known As: "Kullmann", "Helene", "Helena", "Leni", "Leen", "Hellene", "Gelena", "Gelene"
Birthdate:
Birthplace: Tartu
Death: circa 1978 (53-62)
Immediate Family:

Daughter of Andres / Andrei / Oskar Kulman and Liidia Murdvee
Wife of [teadmata sakslane] [teadmata]
Mother of Private and Private
Sister of Veera Kallas {Uibo}; Olga Jõeäär {Mägi}; Enn Murdvee; Maria / Marie Kord; Agu Murdvee and 3 others

Managed by: Ellen Suits
Last Updated:

About Leen [teadmata] (Kullman)

Puudub ametlik info, et Helena / Heleene / Leen oleks oma perekonnanime Kullman jõudnud koos teistega 1940 eestistada.

Ootame kaastööd ja lisainfot:
A)
1978 aasta Raadio Vaba Euroopa / Radio Liberty (München) saate kohta, kus teatati, et Saksamaa väikelinnas suri 58 aastaselt naine kes tuntud Eestis Leen Kullmanina - saate kuupäev, linna nimi, surmakuupäev, mainitud isiku ees ja perekonnanimi (ka Saksamaal kasutatud sünnikuupäev võis olla erinev).
B)
1988 aasta Ameerika Hääle (Washington) raadiosaate kohta, kus tähistati Leen Kullmani 10ndat surma-aastapäeva - saate kuupäev, linna nimi, surmakuupäev, mainitud isiku ees ja perekonnanimi.
C)
Juba varem 196x Eestisse jõudnud teabe kohta, et Leen elab oma päästjaga Saksamaal ja neil on kaks last - võimalikud kohad, nimed, laste sood ja sünniajad.



Varem oli siin nn võltssurmakuupäev 06.03.1943. Ka teine ENSV/NSVL ajal levitatud kuupäev 02.04.1943 pole õige.

RTL nr 60 1940-07-09 lk 2039
Nimede muutmised.
Tartu linna perekonnaseisuametnik: 24. mail 1940:
8. Heleena Kullman’ile — „Leen“.


Eksitav nimi Kurdvee (ja ka et Helene / Helena (tegelikult Heleen) oleks perekonnanime muutnud) ajalehes:

Uusi nimesid
Uueks perekonnanimeks soovivad võtta:

Boris Kullmann — Kurdvee, Helene Kullman — Kurdvee, Liidia Kullman ühes lastega — Kurdvee,
Uueks nimeks soovivad võtta:
Aleksander Kullman — Agu, Boris Kullman — Enn, Helena Kullman — Leen,

Leningradi luurekoolis õppides kasutas ta varjunime Linda Tullman (Линда Туллиман).



Leen Kullmanil oli kaks elu
NSV Liidu kangelane pääses läände ega hukkunud 1943. aastal Tartus
JUHANI PÜTTSEPP, TOOMAS SILDAM
Postimehe leitud tõendid ja tunnistajad lükkavad ümber punapropaganda suurmüüdi Nõukogude Liidu kangelase luuraja Leen Kullmani hukkumisest Tartu eeluurimisvanglas 6. märtsil 1943. Kullman tegi koostööd Saksa võimudega, kes kinkisid talle elu.
Sügisel 1942 Saksa tagalasse Alatskivi metsa langevarjuhüppe teinud Leen (Helene) Kullmani nime kandsid ametikoolid Tartus ja Saksa DVs Schwerini linnas, tänav Tallinnas ja mitu pioneerimalevat. Raamatukogude kartoteekides leidub kümneid sedeleid viitega jutustustele Leeniks hüütud luuraja elust ja kangelasteost.
Üle kolme kuu toksis Leen Kullman Eestist venelaste Balti laevastiku luureosakonda radiogramme, kuni Omakaitse mehed ta 2. jaanuaril 1943 Võrumaal Riia-Pihkva kivitee lähedal Rabasoo talust kinni võtsid ja sakslastele üle andsid. Hilisem nõukogude propaganda tugines Kullmani kangelaseks tegemisel Saksa julgeolekupolitsei märkele Tartu vangimaja valvežurnaalis, et Leeni tappis konvoeerimisel 6. märtsi hommikul 1943 omavoliliselt valvur Kuno Püga.
Rahvusarhiivist leitud materjalid aga näitavad, et Püga istus 3. veebruarist kuni 11. märtsini 1943 kriminaalvangina Tartu vangla üksikkongis ega saanud Leeni tulistada.
Koostöö sakslastega
Ka sõjaaegne Omakaitse Võrumaa maleva ülem ja politseipealik kapten Ernst Lübek välistab Leeni tapmisloo: «Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu.» Lübek kirjutas 1995. aastal oma kunagisele adjutandile Arvo Joharile, et Leen andis vabatahtlikult välja raadiokoodi ja Balti laevastiku luureosakonna sideseansside ajad, mispeale Saksa vastuluure alustas venelastega raadiomängu. «Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid ta tööle oma huvides, vist Pihkvas.»
Sama selgub ka 11. mail 1943 julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonnas koostatud õiendist Leeni kohta: «Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja.»
60. aastate esimesel poolel ilmusid Eesti NSV ajalehtedes Leen Kullmanist esimesed kangelasartiklid, kus seisis, et luuraja ei reetnud vaatamata mitmekuulisele piinamisele ainsatki sõjasaladust. Neid kirjutisi luges Mordva 385/7 vangilaagris ka üks Leeni kinnivõtja, Ruusmäe valla politseikonstaabel Taru, eesnimega Alfred või Albert. «Polnud seal kangelaslikku midagi,» rääkis ta seejärel kaasvang Valdur Raudvassarile. «Kullman tunnistas kohe esimesel ülekuulamisel, kes ta on, kus teda õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti,» tsiteerib Raudvassar Taru juttu, kes polnud sõnagi kuulnud Leeni tapmisest Tartus Aia 35 asunud eeluurimisvanglas.
Samas vangimajas hoidsid sakslased kinni ka Leeni nooremat õde Regina Murdvee-Uuki, kes oli siis äsja 16-aastaseks saanud. «Olen alati teadnud, et Leen jäi seal ellu,» ütleb ta. «Meie üksikkongid asusid samal keldrikorrusel. Seinad kostsid läbi, rääkisin sageli valvuritega, Leeni mahalaskmisest oleksin kindlasti kuulnud.»
Balti laevastiku luurekoolis õppinud ja neli korda üle rindejoone Eestis käinud Hilja Kivisild püüdis pärast sõda omal käel uurida, mis Leeniga juhtus. Kaks Tartu endist naisvangi jutustasid talle, kuidas Leen üritas 1943. aasta ühel kevadhommikul konvoi alt põgeneda ja sakslasest valvur lasi ta teiste nähes maha. «Aga Leeni kunagised vanglakaaslased kinnitasid, et valvur tulistas tal üle pea ja tapmine põgenemiskatsel oli lavastus,» on minevikku hästi mäletaval Kivisillal meeles.
Lühike raadiosõnum
Regina Murdvee-Uuk räägib, et ajal, kui punapropaganda tegi Leenist kangelast, jõudis tema õe Veera Uibo kodupostkasti Tartus Vikerkaare 4-2 allkirjata trükitähtedega kiri: «Leen elab oma elupäästjaga ja tal on kaks last. Rohkem pole mul õigust teatada
8. mail 1965 sai Leen postuumselt Nõukogude Liidu kangelaseks.
Põllumajandusülikooli juhtteadur Arvi Järvekülg mäletab Müncheni raadio Vabadus lühikest sõnumit, et 58 aasta vanuselt suri Saksamaa väikelinnas Helene, keda kodumaal tuntakse Leen Kullmanina. Perekonnanimi ja linna nimi Järveküljele meelde ei jäänud. Et Leen sündis 31. jaanuaril 1920, pidi siis olema 1978. aasta.
Luureajaloo tunnustatud uurija Tiit Noormets peab tõenäoliseks, et Leen Kullman nõustus sakslastega koostööd tegema, mille varjamiseks korraldas Saksa vastuluure Leeni nn legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi - nime ja eluloo.

Kirjad omastele (Annale):

Enn ja Leen

------------------------------------------------------------

KULLMANN, Helene, s. 1921, eluk. Tartu. 1941 Venemaa, Eesti korpus, sanitar. [A.K. kaust 8].

KULLMAN, Leen (Helene), Andrei n, s. 31.01.1920 Tartu, eluk. Tallinn Toompuiestee 12-2, Tallinna Pedagoogium, ELKNÜ Linnakomi-tee, komsorg, 1941 hävituspataljon, partisan, radist. Tegutses Tartu-, Võru ja Pärnumaal. Tabati ja hukati 06.03.1943. Nõukogude Liidu kangelane (1965, postuumselt). [ERA, R-1728-1-19, ENE]

Raamatud temast:
Pakane:

Vabariigi tütar:

Leeni rada (pisitrükis 1983) + Rabasoo talu Leeni rada, matkarada Luutsniku külas

Võitmatud (koomiks, 2017 v.k - ISBN 978-5-9907256-0-7):

Venemaa mereväe sideväelased (1995 v.k ISBN 5-88977-006-3):

Venemaa mereväe sideväelased 1909-2013 (2013 v.k ISBN 978-5-93592-054-8):

Venemaa mereväe sideväelased (2017 v.k ISBN: 978-5-8172-0136-9 ?):

Lalud temast
Hans Hindpere / Otto Roots - Laul Leen Kullmanist
(Koos sõpradega metsarada suvepäeval käin)

Tema nimelised tänavad, koolid, malevad ja rühmad:
Leen Kullmani tn / Леэн Кульман, ул [07.09.1979-18.07.1994] L-LN -> Anni tn [19.07.1994 LVm] /Tänav Tallinnas/

Kullmani tänav, Вуліца Кульман Kamaroŭka (Komarovka, Kamarovka) linnnaosas, Камаро́ўскае прадмесце Minskis (Мінск) Valgevenes

Helene (Hilene) Kulmani tänav Njazepetrovskis, Tšeljabinski oblastis, Venemaal / Россия, Челябинская область, Нязепетровский район, Нязепетровск, улица Хилены Кульман

Helene Kullmani nimeline Tartu Kutsekeskkool nr 16, ka Helene Kullmani nimeline Linnakutsekool - nüüd (liitunult) Tartu Kutsehariduskeskus

Helene Kullmani nimeline Võru I 8-klassiline Kool / Helene Kullmani nimeline Võru 9-klassiline Kool - praegu Võru I Põhikool

Leen Kullmani nimeline Tallinna 53. Keskkool

Helene Kullmani nimeline Schwerini 11. Keskkkool Saksa DVs (11. Oberschule Schwerin) 1982-1994, praegu Astrid-Lindgren-Schule (vahepeal teistel andmetel kandnud nimesid 29. Realschule Leen Kullman Schwerin ning 1988-1992 Grundschule Leen-Kullman, Schwerin)

Helene Kullmani nimeline Tallinna 4. keskkooli pioneerimalev - Tallinna Kristiine Gümnaasium

Tartu 7. keskkooli Helene Kullmani nimeline pioneerirühm (Leen õppis kunagi selles koolis - tollal Tartu 5. Algkool) - Tartu Karlova Kool

Tallinna 24. keskkooli Helene Kullmani nimeline pioneerirühm - Tallinna Kunstigümnaasium

Leen Kullmani nimeline Luutsniku 8-klassilise kooli pioneerimalev - Haanja kool

Kohala (Uhtna) 8-klassilise kooli Helene Kullmani nimeline pioneerirühm - Uhtna põhikool

Tallinna 15. Keskkooli Helene Kullmani nimeline komsomolirühm - Tallinna Karjamaa põhikool

TPedI H. Kullmani nimeline stipendium

Leen Kullmani mälestussammas:
23. detsembril 1972 avati Tartus Vanemuise tänavas, H. Kullmani nimelise Linnakutsekooli kõrval väljakul ausammas Nõukogude Liidu kangelasele Helene Kullmanile. - Graniidist büst kirjaga "Helene Kullman 1920-1943" (autor Elmar Rebane).

Autahvlid:
Autahvli avamine 1966 - Luutsniku 8-klassilise kooli õpilaspere algatusel pandi majale , kus elas ja täitis oma võitlusülesandeid Nõukogude Liidu kangelane Leen Kullman, mälestustahvel, 6 . mail toimus tahvli avamine.

Tähistatud Leen Kullmani haud (kenotaaf) - kuna matusekoht oli teadmata kasutati selleks Uhtna Vennashauda ja selle monumenti.

view all

Leen [teadmata] (Kullman)'s Timeline

1920
January 31, 1920
Tartu
1978
1978
Age 57