Helene (Leen) Kullmann

Is your surname Kullmann?

Research the Kullmann family

Helene (Leen) Kullmann's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Helene (Leen) Kullmann

Birthdate:
Birthplace: Tartu
Death: circa 1978 (53-61)
Immediate Family:

Daughter of Andrei [Oskar] Kullman and Lidia Wilhelmine Murdvee (Kullman)
Sister of Veera Kallas (Uibo); Olga Jõeäär (Mägi); Boris (Enn) Kullmann (Murdvee); Maria Kord; Agu (Aleksander) Murdvee (Kullmann) and 3 others

Managed by: Ellen Suits
Last Updated:

About Helene (Leen) Kullmann

Varem oli siin nn võltssurmakuupäev 06.03.1943.

Leen Kullmanil oli kaks elu

https://et.wikipedia.org/wiki/Leen_Kullman

NSV Liidu kangelane pääses läände ega hukkunud 1943. aastal Tartus

JUHANI PÜTTSEPP, TOOMAS SILDAM

uudised@postimees.ee

Postimehe leitud tõendid ja tunnistajad lükkavad ümber punapropaganda suurmüüdi Nõukogude Liidu kangelase luuraja Leen Kullmani hukkumisest Tartu eeluurimisvanglas 6. märtsil 1943. Kullman tegi koostööd Saksa võimudega, kes kinkisid talle elu.

Sügisel 1942 Saksa tagalasse Alatskivi metsa langevarjuhüppe teinud Leen (Helene) Kullmani nime kandsid ametikoolid Tartus ja Saksa DVs Schwerini linnas, tänav Tallinnas ja mitu pioneerimalevat. Raamatukogude kartoteekides leidub kümneid sedeleid viitega jutustustele Leeniks hüütud luuraja elust ja kangelasteost.

Üle kolme kuu toksis Leen Kullman Eestist venelaste Balti laevastiku luureosakonda radiogramme, kuni Omakaitse mehed ta 2. jaanuaril 1943 Võrumaal Riia-Pihkva kivitee lähedal Rabasoo talust kinni võtsid ja sakslastele üle andsid. Hilisem nõukogude propaganda tugines Kullmani kangelaseks tegemisel Saksa julgeolekupolitsei märkele Tartu vangimaja valvezhurnaalis, et Leeni tappis konvoeerimisel 6. märtsi hommikul 1943 omavoliliselt valvur Kuno Püga.

Rahvusarhiivist leitud materjalid aga näitavad, et Püga istus 3. veebruarist kuni 11. märtsini 1943 kriminaalvangina Tartu vangla üksikkongis ega saanud Leeni tulistada.

Koostöö sakslastega

Ka sõjaaegne Omakaitse Võrumaa maleva ülem ja politseipealik kapten Ernst Lübek välistab Leeni tapmisloo: «Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu.» Lübek kirjutas 1995. aastal oma kunagisele adjutandile Arvo Joharile, et Leen andis vabatahtlikult välja raadiokoodi ja Balti laevastiku luureosakonna sideseansside ajad, mispeale Saksa vastuluure alustas venelastega raadiomängu. «Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid ta tööle oma huvides, vist Pihkvas.»

Sama selgub ka 11. mail 1943 julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonnas koostatud õiendist Leeni kohta: «Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja.»

60. aastate esimesel poolel ilmusid Eesti NSV ajalehtedes Leen Kullmanist esimesed kangelasartiklid, kus seisis, et luuraja ei reetnud vaatamata mitmekuulisele piinamisele ainsatki sõjasaladust. Neid kirjutisi luges Mordva 385/7 vangilaagris ka üks Leeni kinnivõtja, Ruusmäe valla politseikonstaabel Taru, eesnimega Alfred või Albert. «Polnud seal kangelaslikku midagi,» rääkis ta seejärel kaasvang Valdur Raudvassarile. «Kullman tunnistas kohe esimesel ülekuulamisel, kes ta on, kus teda õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti,» tsiteerib Raudvassar Taru juttu, kes polnud sõnagi kuulnud Leeni tapmisest Tartus Aia 35 asunud eeluurimisvanglas.

Samas vangimajas hoidsid sakslased kinni ka Leeni nooremat õde Regina Murdvee-Uuki, kes oli siis äsja 16-aastaseks saanud. «Olen alati teadnud, et Leen jäi seal ellu,» ütleb ta. «Meie üksikkongid asusid samal keldrikorrusel. Seinad kostsid läbi, rääkisin sageli valvuritega, Leeni mahalaskmisest oleksin kindlasti kuulnud.»

Balti laevastiku luurekoolis õppinud ja neli korda üle rindejoone Eestis käinud Hilja Kivisild püüdis pärast sõda omal käel uurida, mis Leeniga juhtus. Kaks Tartu endist naisvangi jutustasid talle, kuidas Leen üritas 1943. aasta ühel kevadhommikul konvoi alt põgeneda ja sakslasest valvur lasi ta teiste nähes maha. «Aga Leeni kunagised vanglakaaslased kinnitasid, et valvur tulistas tal üle pea ja tapmine põgenemiskatsel oli lavastus,» on minevikku hästi mäletaval Kivisillal meeles.

Lühike raadiosõnum

Regina Murdvee-Uuk räägib, et ajal, kui punapropaganda tegi Leenist kangelast, jõudis tema õe Veera Uibo kodupostkasti Tartus Vikerkaare 4-2 allkirjata trükitähtedega kiri: «Leen elab oma elupäästjaga ja tal on kaks last. Rohkem pole mul õigust teatada.»

8. mail 1965 sai Leen postuumselt Nõukogude Liidu kangelaseks.

Põllumajandusülikooli juhtteadur Arvi Järvekülg mäletab Müncheni raadio Vabadus lühikest sõnumit, et 58 aasta vanuselt suri Saksamaa väikelinnas Helene, keda kodumaal tuntakse Leen Kullmanina. Perekonnanimi ja linna nimi Järveküljele meelde ei jäänud. Et Leen sündis 31. jaanuaril 1920, pidi siis olema 1978. aasta.

Luureajaloo tunnustatud uurija Tiit Noormets peab tõenäoliseks, et Leen Kullman nõustus sakslastega koostööd tegema, mille varjamiseks korraldas Saksa vastuluure Leeni nn legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi - nime ja eluloo.

view all

Helene (Leen) Kullmann's Timeline

1920
January 31, 1920
Tartu
1978
1978
Age 57