Herbert Lorenz Georg Brede

• Eesti VR kavalerid II Maailmasõja ohvrid
• Vabadusrist I/2
• http://www.lkok.com/detail1.asp?ID=1805
• http://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_Brede
• Ohvitseride andmekogu
• http://www.generals.dk/general/Brede/Herbert_Lorentz/Estonia.html
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=576123
• Leitnant Herbert Bredet autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.03.1915: Selle eest, et ta lahingus 23.—25.09.1914 Wladislawovi lähistel, asudes jalaväe eesliinil, korrigeeris oma patarei tuld, mille tulemusena sunniti ajutiselt vaikima üks vaenlase neljast haubitsast koosnev patarei.
• I MS georgiatisti kavaleride elulood
• Sündis 25.04.1888 ukj Harjumaal Rookülas. Üldhariduse omandas Peterburi reaalkoolis, sõjalise Mihhaili suurtükiväekoolis ning Prantsuse École Supérieure de Guerre'i kursustel. Brede võttis Esimesest maailmasõjast osa 5. kütisuurtükiväe divisjoni ja 100. suurtükiväepolgu koosseisus. 1918. aasta jaanuaris tuli kapten Brede Eestisse. Võttis osa Vabadussõjast (VR I/2). 1923. aastast Kindralstaabi Kursuste (hiljem Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste) ülem. Kindralmajoriks ülendati 1932. aastal. 1933. aastast 1. diviisi ülem. Kindralmajor Brede arreteeriti 1941. aastal ning lasti maha Norilskis 06.10.1942.
• (VRSAA F 409, N 1, tl 3716, tl 328-158; ERA F 497, N 2, S 362; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 422) Leitnant Herbert Bredet autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.03.1915: Selle eest, et ta lahingus 23.—25.09.1914 Wladislawovi lähistel, asudes jalaväe eesliinil, korrigeeris oma patarei tuld, mille tulemusena sunniti ajutiselt vaikima üks vaenlase neljast haubitsast koosnev patarei.
• "Kuid surm ei läinud mööda ka Lama erilaagris olijaist. 28. jaanuaril 1942 viidi kindralmajor Brede, major Riiberg ja kapten Murumaa lennukil Norilskisse. Mahajääjaile teatati, et neile olevat antud armu ja nad viidud rindele. Tegelikult viidi nad Norilski vanglasse, kus nad surma mõisteti ja maha lasti." - Vaino Kallas: Eesti hävitamine 1940 algas juhtidest ja ohvitseridest, Pärnu Postimees 30. mai 2006
• Vaino Kallas: Mälestusmemoriaal Noril-Gulagis hukkunuile Kultuur ja Elu 1/2011 lk. 31-50
• "“Kostis võtmete kõlinat. Sisenes valvur, kes kutsus teineteise järel välja kaks meest, kes hirmust tardunutena jalgu järele vedades lahkusid.” Brede läks Stajneri juurde ja sõnas, et kui viimasel õnnestub Norilsk üle elada ja Euroopasse tagasi pöörduda, siis katsugu ta kuidagi Brede isa üles leida. Ja kui see ei õnnestu, siis informeerigu eestlasi, millist hinda tuli maksta selle eest, et venelasi usaldati. “Hoiatage Euroopat!”, palus kindral. “Vaevalt oli kümme minutit möödunud, kui valvur uuesti tuli ja Riibergi nime hüüdis. See tõusis sõnalausumata püsti ja vankus, pikk ja kõhn kogu veidi ettepoole, uksest välja. Viimasena tuli kindral Brede järjekord. Kui võtmete kõlinat me kongiukse tagant kuuldes, embas ta mind tugevasti. “Elage hästi, elage hästi”, kordas ta. “Brede!”, karjus valvur. Rahulikult, nii nagu jalutuskäigul, astus Brede kongist välja. See vapper mees suri Norilski kasemattides 21. septembril 1942 kella nelja paiku pealelõunal”." - "Smrt Generala Brodisa" - Stajner Karlo - 7000 dana u Sibiru pp. 212-222 ("The Execution of General Brödis"- Karlo Štajner: Seven thousand days in Siberia, New York : Farrar/Straus/Giroux, 1988, pp 167]) - (General Brodis/Brödis = kindral Brede; kapetan Ruberg/Rüberg = kapten Riiberk; kapetan Lujk=kapten Karl Luik)
• Норильлаг /Ламский ОЛП

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

ISIKUTE LÜHIANDMED KOMMUNISMIOHVRITE MEMORIAALILE 1940-1991

1651. Herbert BREDE 1888-1942, R1, R8/1

Saaga ERA.4996.1.285:44?1683,1766,805,140,0