Hermann Sepp

Hermann Sepp - laevaehitaja, ehitanud veel ka suuri purjelaevu; kuulsa Saaremaa laevaehitusmeistri Peeter Sepa poeg. Purjelaevu ehitasid juba tema vanaisa ja isa. Aastakümneid ehitas ta paate Kolhoosidevahelises Laevatehases ning Spordilaevade Katsetehases. Viimaseks suureks tööks oli olümpiajahtide ehitamine.

“Laevapuid tuli maha vötta täiskuu ajal. Hiiumaa mehed vötsid siin kaarepuid isegi kella järgi maha, pidi olema täpselt täiskuu löpp.” Hoiduda tuli tuuleoksaga (tuleoksaga) puust - see oli puu, millel üks oks oli vertikaalselt ülespoole kasvanud. See puu usuti õnnetust toovat nii maja- kui ka laevaehitusel. Karta võis tuleõnnetust, laeval eriti hukkumist tormis.

Tuul oli oluline enne veesõiduki ehituse alustamist, oli see ju suuremalt osalt liikumapanev jõud. Ega ilmaasjata arvanud põhjarandlased: “Vaiki ilma on uue paadi surma”. Puude langetamine pidi toimuma põhja või vähemalt kirdesse (nordosti) nn kõva tuule sisse, mis pidi kindlustama paadile kiire käigu ja puidule tugevuse. Saaremaal on püütud puu maha lasta selle tuule sisse, mida nimetati “siitmere tuul”. Siis pidavat alus ikka oma randa tagasi tulema. Laevameister Herman Sepp meenutas, et see oli kõige kindlam tava, mida tema isa ja teised laevameistrid järgima pidid, olgugi et vahel puud olid nii kasvanud, et nende “õigesti” mahasaamisega tublisti vaeva näha tuli. Alles peale sõda lõpetati see ära, siis hakkas elu plaani järgi minema."

Kasutatud allikad: Mälestades Hermann Seppa. //Eesti Meremees, nr 2, 05.02.1991, lk 2

Naber, R. Õnnelikku merereisi! Uskumustest seoses laevaehitusega, lk 287. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/naber.pdf

Minu laevaehitaja tee algas 1928. a. alguses Käsmus, p/l. "Julie" kapitaalremondi juures, kus isa meistrina töötas. Tõsisema õppetunni sain aga 1929. a. Peetri tehases ehitust alustava jahtlaeva juures, kus olin oma isa juures sablonipoisiks. See oli esimene laev, mis ehitati ameerika inseneri Aldeni projekti järgi. Laev oli 35 m pikk j a tuli kolmes vaates loomulikus suuruses üles joonestada. Joonestustöid juhtis insener Masing j a meie isaga joonestasime tema kontrolli all. 1933. a. tegime Saaremaal mõne paadi ja kapten Liggi'le sumplaeva, miüe ressi valmistasin mina. Sama aasta kevadel tulin Tallinna Jakob Kiili paaditööstusesse paadiehitajaks. 1934.—1935. a. teenisin kaitseväes aega. 1936—1937 olin Kihelkonnal Papisaares m/l. "Juhani" ehitusel. 1938. a. kevadest alates ehitasin Kiili tehases paate ja purjejahte. 1938.—1940. a. talvekuudel lõpetasin meremotoristide kursuse, õppisin insener Reintalu juures tehnilist joonestamist, lõpetasin Kutseoskuse Ameti juures õppinud tööliste kursuse ja raamatupidamise kursused. Peale nõukogude korra kehtestamist natsionaliseeriti Kiili tehas ja see sai nimeks "Paaditööstus Torm"". Mind edutati meistriks ja pandi ametisse laevaremondi alal Eesti Riikliku Merelaevanduse laevade juures Tallinna Kaubasadamas, kus töötas 70—80 töömeest. 1941. a. saadeti endine omanik Jakob Kiil N. Liitu asumisele ja mind määrati kergetööstuse rahvakomissari käskkirjaga tema asemele tehniliseks juhatajaks. Selles ametis olin 1947. a. veebruarini. Kuna tehas oli ühekordsete seintega laudehitis — talvel külm, -siis läks tehas likvideerimisele j a selle tööliste baasil, organiseerisime paadiehituse artelli "Rool", mis kannab 1951. a. alates kolhoosidevahelise kalalaevatehase nime. Selles tehases töötasin kuni 1960. a. juunikuuni, valmistasin palju uusi laevu j a paaditüüpe. 1953. a. komandeeriti mind Sahhalini saarele, kus ehitasin Krasnogorski linna laevatehases kaks omakonstrueeritud paati. 1960. aastal, kui minu mõlemad pojad Lembit j a Toomas läksid tööle vastvalminud Spordilaevade Eksperimentaaltehasesse Pirita jõe vasakul kaldal, läksin ka mina sinna jahiehitajaks. 1963—1967 töötasin sama tehase jahikorpuste tsehhis vanemmeistrina. 1972. a. tuli kätte pensioniiga, jäin aga edasi armsakssaanud tehasesse tööle kuni 1980. a. sügiseni. Võtsin aktiivselt osa olümpiajahtide ehitamisest. Minu käe alt on kasvanud palju tublisid paadi- j a jahiehitajaid. Kuni käesoleva ajani olen jõudumööda kaasa löönud tehase eksperimentaalbrigaadis, olen joonestanud uute jahitüüpide plaaze j a teinud sabloneid ning mudeleid.. .
Kuna nüüd enam silma järgi tegemisega ilma ei tee, siis õppisin laevaehituse teooriat prof. Einberg! juures, truuks olen aga ikka jäänud isaisade poolt alustatud ressi järgi ehitamisele. Tallinnas, detsember 1985 Herman Sepp

Allikas: ajaleht "EESTI MEREMEES" 5.veebr. 1991.a. artikkel "Laevaehitajatest ja meresõitjatest Lääne- Saaremaal".

Sünniaeg v.k.j. 28.09.1912

Personaalraamat (Lümanda, Atla, Karala, Pilguse, ...; EAA.3134.1.63; 1889-1940 (lk 422) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3134.1.63:95?2640,1805,850,51,0