Hilda Mikk

• sünd Saaga EAA.1296.1.416:168?762,1662,412,121,0
• PR - Saaga EAA.1296.1.424:55?558,3655,208,57,0
• https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uitsainusmulgi20171220.2.6
• Sakala 8. september 2022:

101-aastesel auturil tulli vällä luuleraamat
Vällä om tullu Tõrva valla kige vanembe inimese, 101-aastese Miku Hilda luulekogu «Kogutud pikalt eluteelt». Luuletusi ja meenutusi om ta kirjuten eluaig. Nüid om 101 neist Hilda tütretütre ja temä poja iistvedämisege raamatuse korjat.
«Mia ole kirjuten pallu värsse, sest ma pia ja tõistmuudu ei saa. Ma esiki mõtle riimin, sest riim on miul veren. Ma ei usu, et kennigi mu laule loep või neile viisi sääjäp. Sis kah mitte, ku mia neid viil nüid sirvis ja silus. Na om selle jaos liiga lihtsa, latsemiilse,» ütel autur esi.
Miku Hilda om sündünü 1921. aaste aprillikuul Lõve vallan Pori külän ja eläp prilla Tõrvan. Kuigi ta enämb ilma kange luubite lugede ei näe, sis raasike iki kirjutep, sest sii avitep tal elumuredege toime tulla.
Kuus lassi kooliaridust saanu Hildal om pähän ilmatu pallu tõiste auturide luuletusi, mida ta ää meelege ette loep. Oma lemmikluuletejes piap ta Anna Haavat, a miildip kah Mulgimaa juurdege luuleteje Henrik Visnapuu, keda ta om oma ihusilmäge nännu. Ku Tõrvan oktoobrekuu lõpun surnidepühä tähistedes, laanip Hilda koha pääle minna ja Gustav Suitsu «Kerkokella» pääst ette kanda.