Is your surname Mahlapuu?

Research the Mahlapuu family

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Jaan Mahlapuu

Birthdate:
Birthplace: Valka, Valgamaa
Death: July 20, 1917 (22)
Riga, Latvia (lennuõnnetus )
Place of Burial: Luke kalmistu, Valgamaa
Immediate Family:

Son of Märt Mahlapuu and Maali Mahlapuu
Brother of Albrecht Mahlapu; Oskar Mahlapuu; Peeter Elmar Mahlapuu; Endrik Mahlapu; Hilda Ludmila Mahlapu and 2 others

Occupation: eesti soost Venemaa lendur Esimese maailmasõja ajal
Managed by: Mikus Lesiņš, 4
Last Updated:

About Jaan Mahlapuu

Jaan Mahlapuu (kirillitsas: Ян Махлапу) (11. november (teistel andmetel 9. novembril) 1894 Valga - 2. august (20. juuli) 1917 Riia) oli eesti soost Venemaa lendur Esimese maailmasõja ajal. Teda peetakse esimeseks eesti soost õhuässaks.


1915 lõpetas ta I maailmasõja ajal Pihkva lennukooli. Sealt saadeti ta edasi Riia rindele, kus ta tulistas õhuvõitluses alla 5-6 sakslaste lennukit. Pärast seda kui ta otse Riia linna kohal peetud õhulahingus tulistas alla vaenlase sõjalennuki, autasustati teda Georgi risti III järguga ja nimetati ka Riia linna aukodanikuks.


1917. aastal hukkus ta lennuõnnetuses.

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Mahlapuu

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=574755

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=333071

http://www.muis.ee/museaalview/2818226

Valga Petri-Luke kogudus Perekonnakirjad Date of birth and death. []Saaga elk.42.0.46:10?382,410,906,66,0

Raamat "Põhjakotkad" lk. 43-44.

Eesti õhuässa surm Riia linna kohal (autor Pekka Erelt, Eesti Ekspress 10.01.2018)

Esimeses maailmasõjas teenis õhuässa austava nimetuse välja paar‑ kümmend Tsaari-Venemaa lendurit. Neist üks oli eestlane Jaan Mahlapuu.

Esimene maailmasõda vältas juba aasta aega. Saksa väed olid tunginud Kuramaale ja liikusid edasi Riia suunas. Nende noorte seas, kes ähvardava ohu ajel nüüd vabatahtlikuna sõjaväkke astusid, oli ka Valga vedurijuhi poeg Jaan ­Mahla­puu (1894–1917). Ta tegi seda salaja, oma vanematele ütlemata. Et Jaan oli juba viis aastat Valga raudteetehases lukksepana leiba teeninud, pääses ta tänu neile oskustele lennuväkke. Mahlapuu õppis Pihkva lennusalgas algul mehaanikuks ja 1916. aastal juba lenduriks. Augustis 1916 suunati ta teenima Riia rindele, 12. hävituslennukite salka. Mahlapuu ja tema teenistuskaaslaste ülesandeks sai tõrjuda vaenlase lennukeid Riiast eemale.

Esimene õhuvõit . Tuleristsed sai Mahlapuu 25. augustil 1916, kui ta ühes lipnik Garlinskiga pidas tulevahetust Saksa luurelennukiga. Esimese kuu aja jooksul tegi Mahlapuu küll 18 väljalendu, ent ei teeninud ühtegi õhuvõitu. Suur osa selles oli ka tõrkuval tehnikal. Kui Mahlapuu Üksküla (Ikšķile) lähistel ründas vaenlase lennukit, õnnestus sel pääseda tänu sellele, et eestlase lennuki kuulipilduja hakkas streikima. Olukord muutus aasta lõpul, kui saabusid uued Nieuport 11 lennukid, millele paigutatud Lewise kuulipildujail oli võimalik lennu ajal magasini vahetada ja tõrkeid parandada.

Esimene Saksa õhusõiduk, millele Mahlapuu pihta sai, ­polnud siiski lennuk. 4. veebruaril 1917 sai ta käsu hävitada Riia lahe kohal hõljuv vaenlase aero­staat. Mahlapuu tühjendas ballooni pihta kaks magasini, misjärel hakkas see kõrgust kaotama ja kukkus merre.

Kolm nädalat hiljem, 25. veebruaril lasi Mahlapuu Riia lähistel esimest korda alla Saksa lennuki. Teda mainiti esimese eestlasest lendurina ära ülemjuhataja peakorteri ehk Stavka sõjateates paar päeva hiljem. „Riia rajoonis tulistati meie lenduri, allohvitser Mahlapuu poolt üks Saksa lennuk alla. Lendurid on haavatud ja võetud vangi.“ Midagi rohkemat sellest õhulahingust teada paraku ei ole.

Triumf Riia kohal Mahlapuu järgmine õhuvõit tuli juba Riia linna kohal 11. märtsil 1917, kui ta tegi patrull-lendu koos lipnik Žerebtsoviga. Oli päikseline pühapäev. Selge ilmaga võtsid sakslased ette järjekordse õhurünnaku Riia linnale. Kuigi venelaste õhutõrje avas Saksa lennuki suunas tule, jäi see tulemusteta, kuna vaenlase lendur osavalt laveeris lõhkevate mürskude vahel ja võttis suuna Riia eeslinnale. Ent peagi oli mustade ristidega Albatrosil sabas väike punasinivalgeid sõõre kandev Nieuport. Mahlapuu sai sakslase kätte, kui see juba Riia kaubajaama lähistel lendas.

„Tõusnud veidi kõrgemale sakslasest, hakkas teda küljelt kuulipildujast tulistama,“ kirjeldas üks pealtnägija paar aastakümmet hiljem. Albatros tegi kiiresti osava manöövri, pääsemaks tule alt välja, ent Mahlapuu polnud kehvem. Peagi ragistas tema kuulipilduja taas. Nüüd nägi sakslane, et pääsu ei ole ning üritas omade juurde tagasi lennata, ent Mahlapuu ei lasknud tal ­minna. Hetk hiljem hakkas Albatros kõikuma ja vajus laperdades alla, hädamaandudes linna taga Dreiliņi mõisa juures. „Seda kahevõitlust, mida peeti umbes kuuesaja meetri kõrgusel, vaatasid kümned tuhanded riia­lased ja Vene sõjaväelased pealt – vana Riia polnud sarnast kahevõitlust varem näinud!“

Mahlapuu tiirutas langenud vaenlase lennuki kohal seni, kuni sinna hulk sõdureid kokku jooksis, ning maandus seejärel. Albatros oli saanud kuulipildujatules tõsiselt kannatada ja lendurid raskelt haavata. „Lendur-sõdur oli meelemärkuseta olekus – tal oli kuul läbistanud pea – ja ta suri teel haiglasse. Ohvitser-vaatleja oli samuti haavatud: tal olid murdunud jalaluud.“ Seevastu ei Mahlapuu ega tema Nieuport polnud saanud ühtegi tabamust.

Sündmus sai suure tähelepanu osaliseks. Mahlapuud õnnitles suurvürst Aleksandr Mihhailovitš isiklikult ning lendurit autasustati 3. järgu Georgi ristiga. Peagi ülendati Mahlapuu ka ohvitseriks (lipnikuks), samuti valiti ta Riia aukodanikuks.

Mahlapuu viimne lend Õhuässa hoog ei raugenud. 2. juulil 1917 tabas tema tuli järgmist vaenlase lennukit, ent õhuvõiduna see kirja ei läinud: sakslasel õnnestus vigastatud lennukiga rindejoon ületada. Kuu lõpul sai Mahlapuu uue lennuki, ­Nieuport 21. Selleks ajaks oli ta sooritanud enam kui 40 lahingulendu ja õhus olnud kokku 45 tundi. Tema arvel oli viis (teistel andmetel kuus) vaenlase lennukit.

Siis saabus saatuslik 2. august. Sakslaste lendurid olid tol päeval eriti aktiivsed, Mahlapuul tuli neid neli korda tõrjumas käia. Õhtul ilmus jälle aerodroomi kohale Saksa lennuk. Kell pool üheksa istus Mahlapuu lennukisse ja tema Nieuport sööstis taevasse. Paraku ei pidanud biplaani parempoolsete tiibade kinnitustrossid seekord kiirele tõusule vastu.

„Umbes 150 meetri kõrgusel, kui Mahlapuu teist korda järsu-kõrgusele tahtis tõusta, katkesid tiibade hoidjad, mille tõttu tiivad kokku lõid ja vapper lendur ühes aparaadiga kukkudes rusuhunnikuks muutus,“ kirjeldas Päevaleht. Tollal liikus teinegi versioon, miks Mahlapuu oma viiendale lennule läks: ta pidi hakkama Vabaduse laenu propageerimiseks trükitud lendlehti laiali loopima. Samas ei näi usutavanlt, miks pidanuks Mahlapuu lendlehe-lennu puhul sooritama nii järsu õhkutõusu. Tõele võisid vastata ka mõlemad versioonid: lendlehtede levitamine oli tol õhtul arvatavasti kavas, saatuslik lahingulend tuli lihtsalt vahele.

Jaan Mahlapuu matused olid säilinud fotode järgi rahvarohked nii Riias kui Valgas. Nii jäeti hüvasti vaid tõelise kangelasega. Mahlapuu saadeti viimsele teekonnale Riia Jakobi kirikust, kirst asetati tiibadeta lennukile, mis veeti austusavalduste ja sinimustvalgete lippude saatel läbi linna raudteejaama. Sealt edasi toimetati õhuässa põrm rongiga kodulinna Valka. Mahlapuu maeti Luke kalmistule, mis asub tänapäeval Valkas. Tema hauakivi kaunistab propeller.

Raamat "Kes on kes Eesti lennunduses" (fotoga) - lk. 107.

view all

Jaan Mahlapuu's Timeline

1894
October 30, 1894
Valka, Valgamaa
1917
July 20, 1917
Age 22
Riga, Latvia
????
Luke kalmistu, Valgamaa