Is your surname Maldre?

Research the Maldre family

Jaan Maldre's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Jaan Maldre (Kass)

Birthdate: (82)
Birthplace: Riidaja, Valgamaa
Death: July 13, 2016 (82)
Immediate Family:

Son of Jaan Kass and Anna Kass
Husband of <private> Maldre; <private> Maldre (Ploom) and Natalie Bunakova
Father of <private> Maldre; Private User and Private User
Brother of Allar Kass and Mare-Ann Kink

Managed by: Õnne Vaikla
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Jaan Maldre

Avaldatud 12.02.2003 kell 00:02 ajaleht "Sakalas" Peterburi eesti seltsi esimees: praegu on uhke Venemaal eestlane olla

Jaan Maldre tuli Peterburist Eestisse, et uurida, kuidas sealsed eesti peredest pärit noored saaksid siin õppida.Esmaspäeval käis Viljandis meie maagümnaasiumi vilistlane, Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esimees Jaan Maldre.

Küsimustele vastas ta kunagise kodukooli muuseumis, jagades aega ajalooõpetaja Tiiu Luige, huviliste õpilaste ja "Sakala" vahel.

Jaan Maldre, mis tõi teid Eestisse ja Viljandisse?

Praegu olen siin seoses projektiga "Eestimaale eesti keelt ja haridust omandama", mille algatas Eesti-Vene Kultuuriselts. Tahame Peterburi eesti taustaga peredest noori siia õppima saata. makeel suus. Usun, et naasevad, kuigi mulle tundub, et Eestis on noorte perspektiivid avaramad.

Peterburi on ju suurlinn, kas seal pole võimalusi karjääri teha?

On küll, aga eeldusel, et sul on raha ja tutvusi. Võib-olla oleks vastupidi öelda isegi õigem, nii et vene vanasõna "Ärgu olgu sul sada rubla, vaid sada sõpra" on aktuaalsem kui kunagi varem. ääkige palun veidi lähemalt oma seltsist.

Meie selts on tegutsenud kümme aastat ja praegu on sel üle 600 liikme. Paraku räägivad eesti keelt vähesed. Paljud on segaperekondadest, kus räägitakse vene keelt.

Meil on segakoor Kaja, kus vähemalt pooled lauljad ei oska eesti keelt, aga laulavad väga ilusti eesti keeles.

Kunagi oli Peterburi meie kultuuritegelaste Meka, kuhu mindi kunsti- ja muusikaharidust omandama. Meenutagem kas või Johann Kölerit, Raimund Kulli ja Mihkel Lüdigit. Kuidas on praegu?

Minule endale on eriti südamelähedased kaks meest — Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Nad mõlemad töötasid kaua aega Peterburi Jaani kirikus. Oleks ehk liialdus öelda, et vahepeal olid nad nälga suremas, aga väga raskeid aegu tuli neil küll üle elada.

Praegugi on Peterburis päris tuntud eestlasi, näiteks onkoloogianstituudi direktor Kaido Hanson ja Skrjabini-nimelise pianistide konkursi võitja Peeter Laul, keda tuntakse küll rohkem Pjotr Lauluna.

Hiljuti saite Jaani kiriku tagasi.

Hiljuti saite Jaani kiriku tagasi.

Jah, aga see XIX sajandi keskel ehitatud hoone on praegu üsna kehvas seisus. Kui Jakob Hurt sealt lahkus, oli kogudusel mitu tuhat liiget. Kirik oli pikka aega eesti kultuuri keskus Venemaal. Praegu on enam-vähem korras ainult üks ülemise korruse ruum, kus me peame kaks korda kuus jumalateenistusi. Õpetaja tuleb Eestist.

Kuidas Peterburis eestlastesse suhtutakse?

Praegu on eestlane olla päris uhke, aga olid ajad, mil rahvuse tõttu võis musta nimekirja sattuda, näiteks pärast seitsmeteiskümnendat aastat.

1937. ja 1938. aastal hävitati enamik eesti mehi ning naised, kes tahtsid peret luua, abiellusid venelastega.

Vana hirm oli kaua nahas. Kui me hakkasime kümme aastat tagasi kultuuriseltsi taastama ja liikmete nimesid kirja panema, küsiti mitu korda, ega me nimekirju teatud organite käsutusse ei anna.

Nüüd muidugi selliseid asju enam ei küsita.

Eesti taasiseseisvumise üle on pahased need, kes seeläbi isiklikku kahju kannatasid. Näiteks sõjaväelased, kel oli seal parem elu kui kodumaal, samuti need, kes sugulastest lahutati. Venemaale tagasi kolida nad aga ka ei saa, sest tööd leida on väga raske.

Meie seltsi liikmetest lahkusid Eestisse need, kellest me suurt puudust tunneme, näiteks klaasikunstnik Leida Jürgens ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak.

Esimesed eesti seltsid asutati Peterburis juba ülemöödunud sajandil, teie aga alustasite päris uue ühendusena.

Kui oleksime hakanud tegutsema mõne ammuse seltsi õigusjärglasena, oleks kohe tekkinud küsimus, miks me taastame just selle ja mitte mõne teise seltsi järjepidevuse. Neid oli tõesti palju.

Kuidas te ise Peterburi sattusite? Vähimagi aktsendita eesti keele järgi otsustades ei ela te seal kuigi kaua.

Elan Venemaal juba päris pikka aega. Pärast seda, kui lõpetasin geoloogina Tartu Ülikooli, läksin Leningradi aspirantuuri ja jäin sinna tööle. Oli huvitav — sain palju reisida.

Minu viimane naine on venelanna, tütred aga eestlased ja lõpetanud Tartus ülikooli. Kaks neist töötab Tallinnas, üks elab Chicagos. Ta kaotas Estonia laevahukus oma esimese mehe ja teine abielu viis ta Ameerikasse.

Tütrepojad on aga eesti poisid.

"Põhjarannik" 21.03.2005 Jüri Trei, Eesti konsul Peterburis aastail 1999-2002, meenutab seoses enda Peterburi tegevuse algusega ühte teist algust: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." Eesti selts Peterburis tegutseb ametlikult 1992. aastast. Tema taasasutamise juures olid olulisemad tegijad Jaan Maldre ja Boriss Gorbunov, keda saab Eestis iga nädal kuulda Vikerraadio kanalilt, kus ta tutvustab Peterburi uudiseid, ja kellelt mullu ilmus Eestis raamat "Peterburi: teatmik".

"Peterburi Teataja" veebruar 2015 nr.50 http://www.eesti.ca/pdf/2012/02/PT_50.pdf Seltsi esimehed: 1992 Enn Orav 1992-2005 Jaan Maldre alates 2005 Viiu Fjodorova

Isikust Jaan Maldre (eesti)

Avaldatud 12.02.2003 kell 00:02 ajaleht "Sakalas" Peterburi eesti seltsi esimees: praegu on uhke Venemaal eestlane olla

Jaan Maldre tuli Peterburist Eestisse, et uurida, kuidas sealsed eesti peredest pärit noored saaksid siin õppida.Esmaspäeval käis Viljandis meie maagümnaasiumi vilistlane, Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esimees Jaan Maldre.

Küsimustele vastas ta kunagise kodukooli muuseumis, jagades aega ajalooõpetaja Tiiu Luige, huviliste õpilaste ja "Sakala" vahel.

Jaan Maldre, mis tõi teid Eestisse ja Viljandisse?

Praegu olen siin seoses projektiga "Eestimaale eesti keelt ja haridust omandama", mille algatas Eesti-Vene Kultuuriselts. Tahame Peterburi eesti taustaga peredest noori siia õppima saata. makeel suus. Usun, et naasevad, kuigi mulle tundub, et Eestis on noorte perspektiivid avaramad.

Peterburi on ju suurlinn, kas seal pole võimalusi karjääri teha?

On küll, aga eeldusel, et sul on raha ja tutvusi. Võib-olla oleks vastupidi öelda isegi õigem, nii et vene vanasõna "Ärgu olgu sul sada rubla, vaid sada sõpra" on aktuaalsem kui kunagi varem. ääkige palun veidi lähemalt oma seltsist.

Meie selts on tegutsenud kümme aastat ja praegu on sel üle 600 liikme. Paraku räägivad eesti keelt vähesed. Paljud on segaperekondadest, kus räägitakse vene keelt.

Meil on segakoor Kaja, kus vähemalt pooled lauljad ei oska eesti keelt, aga laulavad väga ilusti eesti keeles.

Kunagi oli Peterburi meie kultuuritegelaste Meka, kuhu mindi kunsti- ja muusikaharidust omandama. Meenutagem kas või Johann Kölerit, Raimund Kulli ja Mihkel Lüdigit. Kuidas on praegu?

Minule endale on eriti südamelähedased kaks meest — Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Nad mõlemad töötasid kaua aega Peterburi Jaani kirikus. Oleks ehk liialdus öelda, et vahepeal olid nad nälga suremas, aga väga raskeid aegu tuli neil küll üle elada.

Praegugi on Peterburis päris tuntud eestlasi, näiteks onkoloogianstituudi direktor Kaido Hanson ja Skrjabini-nimelise pianistide konkursi võitja Peeter Laul, keda tuntakse küll rohkem Pjotr Lauluna.

Hiljuti saite Jaani kiriku tagasi.

Hiljuti saite Jaani kiriku tagasi.

Jah, aga see XIX sajandi keskel ehitatud hoone on praegu üsna kehvas seisus. Kui Jakob Hurt sealt lahkus, oli kogudusel mitu tuhat liiget. Kirik oli pikka aega eesti kultuuri keskus Venemaal. Praegu on enam-vähem korras ainult üks ülemise korruse ruum, kus me peame kaks korda kuus jumalateenistusi. Õpetaja tuleb Eestist.

Kuidas Peterburis eestlastesse suhtutakse?

Praegu on eestlane olla päris uhke, aga olid ajad, mil rahvuse tõttu võis musta nimekirja sattuda, näiteks pärast seitsmeteiskümnendat aastat.

1937. ja 1938. aastal hävitati enamik eesti mehi ning naised, kes tahtsid peret luua, abiellusid venelastega.

Vana hirm oli kaua nahas. Kui me hakkasime kümme aastat tagasi kultuuriseltsi taastama ja liikmete nimesid kirja panema, küsiti mitu korda, ega me nimekirju teatud organite käsutusse ei anna.

Nüüd muidugi selliseid asju enam ei küsita.

Eesti taasiseseisvumise üle on pahased need, kes seeläbi isiklikku kahju kannatasid. Näiteks sõjaväelased, kel oli seal parem elu kui kodumaal, samuti need, kes sugulastest lahutati. Venemaale tagasi kolida nad aga ka ei saa, sest tööd leida on väga raske.

Meie seltsi liikmetest lahkusid Eestisse need, kellest me suurt puudust tunneme, näiteks klaasikunstnik Leida Jürgens ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak.

Esimesed eesti seltsid asutati Peterburis juba ülemöödunud sajandil, teie aga alustasite päris uue ühendusena.

Kui oleksime hakanud tegutsema mõne ammuse seltsi õigusjärglasena, oleks kohe tekkinud küsimus, miks me taastame just selle ja mitte mõne teise seltsi järjepidevuse. Neid oli tõesti palju.

Kuidas te ise Peterburi sattusite? Vähimagi aktsendita eesti keele järgi otsustades ei ela te seal kuigi kaua.

Elan Venemaal juba päris pikka aega. Pärast seda, kui lõpetasin geoloogina Tartu Ülikooli, läksin Leningradi aspirantuuri ja jäin sinna tööle. Oli huvitav — sain palju reisida.

Minu viimane naine on venelanna, tütred aga eestlased ja lõpetanud Tartus ülikooli. Kaks neist töötab Tallinnas, üks elab Chicagos. Ta kaotas Estonia laevahukus oma esimese mehe ja teine abielu viis ta Ameerikasse.

Tütrepojad on aga eesti poisid.

"Põhjarannik" 21.03.2005 Jüri Trei, Eesti konsul Peterburis aastail 1999-2002, meenutab seoses enda Peterburi tegevuse algusega ühte teist algust: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." Eesti selts Peterburis tegutseb ametlikult 1992. aastast. Tema taasasutamise juures olid olulisemad tegijad Jaan Maldre ja Boriss Gorbunov, keda saab Eestis iga nädal kuulda Vikerraadio kanalilt, kus ta tutvustab Peterburi uudiseid, ja kellelt mullu ilmus Eestis raamat "Peterburi: teatmik".

"Peterburi Teataja" veebruar 2015 nr.50 http://www.eesti.ca/pdf/2012/02/PT_50.pdf Seltsi esimehed: 1992 Enn Orav 1992-2005 Jaan Maldre alates 2005 Viiu Fjodorova

view all

Jaan Maldre's Timeline

1934
May 14, 1934
Riidaja, Valgamaa
2016
July 13, 2016
Age 82