Jaan Roosi

Põrgupõhja punkrilahing

Toimus Läänemaal Vigala metsas 31. detsembril 1947. Põrgupõhja punker rajati A. Hatto andmetel juba Saksa ajal ja sellesse kogunes 1947. a suveks peaaegu kogu RVL-i juhtkond (Peastaap). Väliselt meenutas see tavalist rindedzotti ja oli ümbritsetud sügava kraavi ning kuulepüüdva kaitsevalliga. Erinevatel aegadel viibis punkris 7–20 meest ja see oli ööpäev läbi valve all. 1947. a viimastel päevadel õnnestus julgeolekul RVLi jälitusoperatsioonide käigus punkri asukoht teada saada ja see ümber piirata. Ametlikus aruandes(39), millele on alla kirjutanud MGB 2N-osakonna ülema aset major Beljajev, 2N-osakonna 2. jaoskonna ülem kpt Gavrilevitš, 2N-osakonna 4. jaoskonna ülem vltn Novikov ja 260. laskurpolgu vltn Davõdov, kirjeldatakse tšekistlikku operatsiooni järgmiselt:

„9.30 jõuab operatiivgrupp (6 meest MGB-st, 23 meest SM 260. laskurpolgust) punkri lähistele, asukoha luure kestab 1 tund 45 min, punker avastatakse tihedas metsas kell 11.30, sinna viib ainult üks teerada. Piiramine algab 11.45, tunnimees märkab piirajaid 20 meetri kauguselt, avades vintpüssist tule, ettepanekule alla anda liituvad teised punkrisolijad omapoolse tulega. Toimub äge tulistamine käsirelvadest ja kuulipildujatest, visatakse granaate. Meie poolt tulistatakse automaatidest, ABT-st ja kolmest kuulipildujast.[....] 2-tunnise lahingu jooksul jõuame granaadiviske kaugusele. Kell 14 tehakse uus ettepanek alistuda, vastuseks visatakse granaate. Kell 14.30 kolm kiivrites bandiiti jooksevad kuulipildujatule katte all metsa loode suunas, nad on relvastatud vintpüsside ja püstolitega. Nende järel punkrist väljunud kiivris mees ja naine saavad surmavalt haavata, mees sureb 4 meetri kaugusel punkrist, kuna aga granaadikillust kõhtu raskelt haavata saanud naine vangistatakse. Tema ülekuulamisel selgitati välja, et tema nimi on Asta Jõesaar, sünd 1926, illegaal jaanuarist 1947, metsavendade gruppi juhib „Minister“, tapetu nimi on Jaan Roosi.“

Nagu sellest aruandest edaspidi selgub, teel haiglasse Asta Jõesaar suri, põgenejaid aga tabada 12 km pikkuse jälituse järel enam ei õnnestunud, sest metsavennad tapsid jälituskoera. Kinnitatakse, et piirajate hulgas inimkaotusi ei olnud ja kolme põgenejana nimetatakse „Endlit“, „Jaskat“ ja „Jürit“. Kolmetunnise lahingu järel punker süttis ja hävines täielikult. Julgeoleku saagiks langes 1 granaadiheitja, 2 kergekuulipildujat, 1 vintpüss, 1 püstol, 17 granaati, 2500 padrunit ja rohkesti muud varustust, samuti RVL-i dokumente. 60 meetri kaugusel punkrist leiti röövitud „Willis“. Kui palju metsavendi tegelikult põgenema pääses, on teadmata. A. Hatto on nimetanud 7 meest, kuid see pole päris kindel, sest vana-aasta õhtu tõttu võisid paljud olla punkrist lahkunud. Järgmisel päeval kahele Sipa punkrile tehtud haarangu käigus leiti kohalolevana vaid üks metsavend (Oskar Jets). http://kultuur.elu.ee/ke492_metsavennad.htm

• päritolu pere, Personaalraamat V (Vana-Vigala, lk 222-403); EAA.1251.1.207; 1912-1939Saaga EAA.1251.1.207:116?573,2280,1020,116,0

Saaga ERA.1098.1.551:6?340,2188,1344,412,0