[Tiukre Jaak] Juhan Segga

• Sünd Saaga EAA.1288.2.3:280?1131,656,516,166,0
• Tarvastu 1795 Saaga EAA.567.3.123:289?1203,602,1027,419,0
• HR 1811 Saaga EAA.1865.3.265/11:48?1367,1167,926,92,0
• HR 1816 Saaga EAA.1865.3.266/5:173 - 1813 nekrut
• PR 1833-1856 Saaga EAA.1288.1.270:148?1204,1000,1142,289,0
• Surm Saaga EAA.1288.1.43:31?688,1193,667,72,0

Juhan võeti 1813. a. nekrutiks. Ta lasti erru 1835. a., olles seega üks vähestest meestest, kel õnnestus nekrutiteenistus üle elada ja tagasi koju naasta. Juhan teenis Narva jäägrirügemendis. Tarvastu kirikuõpetaja on personaalraamatus Juhani nime juurde kirja pannud ka Liepaja Kuramaal /Libau in Kurland/. On teada, et Narva jäägripolk oli 1830-ndate keskel tõepoolest Liepajas /Pernausches Wochenblatt, nr. 15, 19 detsember 1836, lk 406 ( https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pernau18361219.1.6 )/ – ilmselt saatis Liepaja luterliku koguduse kirikuõpetaja Tarvastu kogudusele kirikutähe Juhani andmetega. Jõudes tagasi Tarvastusse, jäi ta pidama Tündre tallu, kus ta augustis 1836 ka abiellus. Mõnda aega elas ta perega ka Segga talus. Peale 1838 aastat toimus Segga talus ja ka kõrvalasuvas Podari talus muudatus, mille põhjus pole täna teada. Igatahes jäid kaks väga suurt talu tühjaks ning nende elanikud puistati mööda kihelkonna talusid laiali. Ka Juhan oli sunnitud lahkuma. Laste sünnikohad viitavad sellele, et ta elas 1840-ndatel aastatel Hoomuli mõispiirkonnas Härgmäe kihelkonnas /läti Ērģeme/. Tütre Mari sünnikohaks on Eera metskond, Reedal Lavina talu. Juhan läks siiski enne surma Tarvastusse tagasi.