Kristjan Raud, ♊

• Kristjan Raud sündinud vkj. 10. / 22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud.
• Elukäik: Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana.
• Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (1893–1897), Anton Ažbe kunstikoolis (1899–1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901–1903).
• Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli (Kristjan Raua õppestuudio), mis oli võrreldav Ants Laikmaa ateljeekooliga Tallinnas. Kristjan Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse.
• I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm.
• Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919[2]–1923)[1]. Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse[1]. Aastatel 1923–1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid.
• Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, suvi 2011.
• 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese (pärastisel Kevade) tänaval[3]. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal[3]. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus[3]. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. Maja projekteeris Herbert Johanson ning see valmis 1929. aastal[3]. Looming "Kalevipoja" 1935. aasta väljaanne
• Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal sissetöötatud kunstiringkondadesse.
• Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926. aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente[1].
• Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest[1].
• 1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega rahvuseepos "Kalevipoeg", mis leidis tee paljude eestlaste kodudesse. 21 illustratsioonist enamus valmis aastail 1933–1935. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Erakordselt suurest tiraažist (10 000) ja ettetellijate arvukusest hoolimata jäi kauni väljaande illustratsioonide uudne kujundikeel 1930. aastail veel paljudele arusaamatuks. 1937. aasta kevadel korraldas Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi Kristjan Raua loomingu väärtuste väljaselgitamiseks kirjandusliku kohtu, mis on jäänud vanema generatsiooni kultuurimälusse kui "Kalevipoja kohus". Kristjan Raud aga jätkas Kalevipoja-teemaliste tööde loomist kuni oma viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav. Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913–1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kustniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Maja Nõmmel Kristjan Raua tänaval, kus Kristjan Raud elas aastatel 1929–1943 Mälestuse jäädvustamine

   1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks.

   Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum (praegu suletud), mille aias on mälestuskivi kirjaga: Siin elas 1929–1943 kunstnik Kristjan Raud.

   1968. aastal (teistel andmetel 1969. aastal[4]%29 püstitati Hirveparki Tallinnas Kristjan Rauale mälestusmärk, mille autoriteks on skulptor Kalju Reitel ja arhitekt Eha Reitel[4].

   Neitsitorni juurde Tallinnas on paigutatud kivist mälestustahvel kirjaga: Selles tornis elasid ja töötasid eesti kunstnikud Paul Raud ja Kristjan Raud.

   Kristjan Rauda on kujutatud 1992. aasta rahareformiga kasutusele võetud Eesti 1-kroonisel paberrahal.

Kristjan Raua ja Paul Raua haud Rahumäe kalmistul Tunnustused

   Tartu Ülikooli audoktor (1935)

   Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (1938)

   Nõmme linna (esimene ja tänini ka ainus) aukodanik (4. juuni 1940)[5]

Viited

WWW:

• http://wwx.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011.php
• http://www.kumu.ee/et/naitused/toimunud/2006/8-est/sisulehed/485-uh...
• http://www.monument.ee/vinni-vald/koeravere-kristjan-ja-paul-raud
• http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-kristjan-ja-paul-raud
• http://kunstgag.wikispaces.com/file/view/Kristjan+ja+Paul+Raud.doc
• http://www.epl.ee/news/kultuur/mai-levin-kristjan-ja-paul-raud-pida...
• http://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapilt-maailmapilt-kristjan-ja-paul...
• http://www.sirp.ee/archive/2003/24.01.03/Kunst/kunst1-1.html
• http://www.ekm.ee/et/kunstikogud/kristjan-raua-kogu
• http://www.arhliit.ee/uudised/274/
• http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20080205&ID=168672
• http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kristjan-raua-majamuuse...
• http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/kristjan-raua-majamuuseum...
• http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=122...
• https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?28777
• https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?172180
• https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?111159
• https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?156883
• Tallinnas: http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=422334&_xr=eN...
• Viimne rahupaik

Tallinna Kaarli Kogudus Laulatatute nimekiri. III pihtkond; TLA.1359.2.72; 1922-1926 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=38&iid=124030856389&img=tla135...

• Kristjan Raua avaldused koolile, temale antud ...; ERA.4942.6.18; 1892-1916 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=174&iid=110702859740&img=era49...
• Postimees (1886-1944), nr. 285, 22 oktoober 1939. Kristjan Raud, eesti kujutava kunsti vanameister, sünd. 23. okt. 1865. aastal Viru-Jaagupis
• Meie Kodu Our Home : Australian Estonian weekly, 7 juuni 1951, lk. 3. KRISTJAN RAUD AN ESTONIAN PAINTER AND DRAWER.