Mariya Feodorovna Romanova, Tsarina of Russia

Is your surname of Denmark von Glücksburg?

Research the of Denmark von Glücksburg family

Mariya Feodorovna Romanova, Tsarina of Russia's Geni Profile

Records for Dagmar Marie (Marie Feodorovna) of Denmark von Glücksburg

1,195 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Related Projects

Императрица Dagmar Marie (Marie Feodorovna) Sophie Frederikke (Dagmar) of Denmark von Glücksburg (Danmark, Schleswig-Holstein, Glücksburg), Empress consort of All the Russias

Lithuanian: Императрица Marija Fiodorovna Romanovienė (Dagmara), Imperatorienė, Russian: Императрица Мари́я Фёдоровна Федоровна Романова (Дагмар (Да́гмара)), Empress consort of All the Russias, Danish: Императрица Dagmar Marie(Marie Feodorovna) af Danmark von Glücksburg (Schleswig- Holstein, Glüksborg), Kejserinde af Rusland
Also Known As: "Dagmar af Danmark", "Maria Feodorovna (Dagmar of Denmark)", "Dagmar(Euroopa ämma tütar)Minnie"
Birthdate:
Birthplace: Det gule Palæ, København, Danmark
Death: Died in København, Danmark
Cause of death: haigus ja mure,et poja pere hukati
Place of Burial: Sct. Petersburg, Russia
Immediate Family:

Daughter of Christian IX, king of Denmark and Queen Consort Louise of Denmark
Wife of Alexander III Romanov, Tsar of Russia
Fiancée of Tsarevich Nicholas Alexandrovich of Russia
Mother of Nicholas II, Tsar of Russia; Grand Duke Alexander Alexandrovich of Russia; Grand Duke Georgii Alexandrovich of Russia; Великая Княжна Xenia Alexandrovna Romanova, Grand Duchess of Russia; кн. Михаил Александрович Poманов and 1 other
Sister of Frederik VIII, Konge af Danmark; Queen Consort Alexandra of the United Kingdom; George I, king of the Hellenes; Valdemar af Danmark von Glücksburg, Prins and Princess Thyra of Denmark, Crown Princess of Hanover

Occupation: marraine de maman 1924-1928, София Фредерика Дагмар Шлезвиг-Холщайин-Зондербург-Глюксбург (Датска), Empress of Imperial Russia, Empress of Russia, keiriinna, Empress consort of Russia, keisriinna
Managed by: Günther Kipp
Last Updated:

About Mariya Feodorovna Romanova, Tsarina of Russia

  • Name/title: Marie Sophie Fredrica Dagmar Princess(prinsesse) of Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg.
  • By Marriage: Marie Feodorovna Romanov 1866.
  • Empress consort of All the Russias: Tenure 13. March 1881 – 1 November 1894 Coronation 27. May 1883

Links:

Kilde: Wikipeida: www.wikipeida.dk: Første forlovelse:

Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj.


Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.


I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.


Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.


Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.

Anden forlovelse og ægteskab:

Dagmar og Alexanders bryllup:


Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.


Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.


Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.


Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.


Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.


Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.


Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.


Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.
The Peerage Geneall Find a Grave Reburial In Danish Kejserinde Dagmar In Danish Johann the Younger #1345 + #1464 Wikipedia: English Dansk Kilde: Wikipeida: www.wikipeida.dk: Første forlovelse:

Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj.

Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.

I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.

Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.

Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.

Anden forlovelse og ægteskab: Dagmar og Alexanders bryllup:

Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.

Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.

Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.

Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.

Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.

Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.


1888.aasta 17.oktoobril pääses ta esimest korda imekombel surmast.Tsaari rongiga juhtus Harkovi lähedal kohutav katasrtoof(esimest korda ilmub arv 17 koos hädaohuga.).Päev oli kõigile saatuslik .Me oleksime võinud surma saada,jumal tahtis siiski ,et seda ei juhtuks.Just hommikusöögi ajal jooksis rong rööbastelt maha.Söögisalong ja vagun purunesid,meie pääsesime vigastusteta välja.Kuid surma sai 20 inimest ja haavatuid oli 16...Lozovaja jaamas toimus palvus ja mälestus jumalateenistus....1880-ndatel aastatel taheti Aleksander III-ndale tehti atendaadi katse,põhjusega kõrvaldada tsaar,kes eo meeldinud teatud aadlike grupile.Atendaat õnnestus,aga Aleksander III ja ta perekond pääsesid eluga.Seda asja uuriti ja selgus,et see oli tõsi,et teatud aadlike grupp tahtis teda võimult tõugata atendaadi teel.See oli tsaari poolt moodudtatud uurimiskomitee ametlik teaadanne.Süüdlasi ei leitud.aga sellest võeti õppust......1894. aasta alguses oli selge,et Aleksander III elupäevad on loetud.Nähtavasti oli põhjus selles kohutavas rongiõnnetuses Borki jaama lähedal-ta sai seal vigastada ja alkoholi nn.liigtarbimisest, sellest arenes välja eluohtlik neeru ja maksa haigus .Troonipärija abieluasjad oli tarvis kiiresti korda ajada.Keisri ootamatu surmatõbi lõpetas ka mängu ,milles oli osalenud Väike K(Alix)...... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga....
Марию Фёдоровну попал-бы то-же токая судьба как семью Николая.но когда она была в Ливадий\летним рездений\.пришли представители Севастополский революционного комитета.Приказом об расстреле Марию Фёдорону.но предстовитель помиловал её.На следующий день.за этот поступку претстовителья расстреляли за решение Севастполького революцонного совета.Следующий день пришли немцы.Они пускали её через Германию в Данию.Там она умерла с горемь и полезним. ......... Keiser oli suremas.Surivoodi juurde astus aeglasel sammul kuulus arst Zahharjin.Doktoril endal oli astma,ta ei suutnud puhkamata teha üle paari sammukorraga,seepärast olid kogu saali pikkuses ,kuni magamistoa ukseni seatud ritta tugitoolid.Keisri magamistoas oli vaimulik.Kroonlinna Johann ja keisri hingekarjane Joann Janõsev.Ja arstid .Nad kohtusid surija kõrvaljõuetu arstiteadus ja kõikvõimas palve,mis peab kergendama surija viimaseid kannatusi.Kõik on lõppenud.Magamistoa uks avaneb.Tohutu Voltaire i stiilis tugitoolis istub surnud keiser.Keisriinna embab teda .Pisut eemal seisab kahvatu Nicky.Keiser suri istudes tugitoolis..........20 oktoober 1894.Mu jumal küll!Milline päev?Jumal kutsus enda juurde meie jumaldatud,kalli,palavalt narmastatud papa.Pea käib ringi ,ei suuda uskuda ,õudne tegelikkus tundub nii ebatõenäoline.Kogu hommiku olime tema juures.kella poole kolme paiku võeti ta pühale armulauale.Oh issand .Üle tunni aja seisin tema peatsis ja toetasin tema pead.See oli pühaku surm.........Nagu tavaliselöt kaasnesid troonile asumisega igasugused kuulujutud.Ühe versiooni järgi olevat leskkeisriinna tahtnud asendada Nikolai oma lemmikpoja Mihhailiga ja olevat püüdnud sundida Nikolaid troonist loobuma...Kuid see oligi vaid kuulujuttTema mehe ja poja kuulus minister S.J.Witte tõi oma "Mälestuses" ära vestluse keisriinnaga,mis puudutas Nikolaid.....KaS TE TAHATE ÖELDA,ET VALITAEJAL EI OLE VAJALIKKUISELOOMU?sEE ON TÕESTI NII,vastas Maris Fjodorovna,kuid sellisel juhul peaks teda asendama Misa,temal aga on veelgi vähemtahet ja iseloomu.Nähtavasti oli õigem teine kuulujutt,mis sammuti keisrikojast liikvele läks.Kui Aleksander suri ,ei olnud ta veel 50-ne aastanegi.Seehiiglane tundus olevat igavene.Kui Nikolai sai ootamatult teada isasurmahaigusest,hakkas tal hirm.Tema paanilisi ütlemisi tsiteerib oma memuaaarides lapsepõlve sõbet Sandro...Nikolai palus luba troonist loobuda.Kuid Aleksander oli kõikumatu:troonipärimise seadust tuleb täita-Nikolai peab troonile asuma.Vastutasuks Nikolai kuuleka nõustumise eest lubatigi tal abielluda Hesseni printsessiga...Ja siis nukker sügispäev Peterburis,Nikolai vaksali perrooni äärde saabus leinarong.Aleksandri kirstu oli teiste seas tulnud vastu võtma ka juba nimetatud minister Witte.Uas keiser saabus Peterburgi koos pruudiga ,tulevane keisriinna ,kelllesse ,nagu räägitakse,ta on armunud,kirjutas Witte.Alixsi maimused hakkasid täide minema:ta saabus Peterburi kohe kirstu järel.Matused kestsid kaua.Kui metropoliit pidas oma järjekordset pikka kõnet ,ei pidanud leskkeisriinna vastu,teda tabas närviatakkning ta karjus:Aitab,Aitab,Aitab...Keiser maeti Peeter-Pauli kirikusse.Riigis kuulutati välja aastane lein.Kuid nende pulmad pidid toimuma juba nädala pärast-Nikolai ema sünnipäeval.Kuni pulmadeni elasid nad lahus:Alix oma õe Ella juures ,suurvürst Sergei Aleksandrovitsi palees.Nicky aga armsas Anitskovis koos emaga.

Kilde: Wikipeida: www.wikipeida.dk: Første forlovelse: Dagmar og hendes første forlovede, storfyrst Nikolai. I 1864 blev Dagmar folovet med den russiske tronarving, storfyrst Nikolai Alexandrovitj. Den tiltagende støtte til den slavofile ideologi i Rusland fik hans far, Alexander 2. af Rusland til at lede efter en brud til Nikolai, i andre lande end de små tyske fyrstendømmer, hvori man normalt fandt en brud til den kommende kejser.

I 1864 tog Nikolai til Danmark, hvor han blev forlovet med Dagmar. Nikolai led af et svagt helbred og allerede den 24. april, 1865 døde han af tuberkulose i Nice i Frankrig.

Hans sidste ønske var efter sigende, at Dagmar skulle gifte sig med hans yngre bror, den senere Alexander III.

Dagmar havde på daværende tidspunkt allerede begyndt sin undervisning i russisk, og sin overgang til den ortodokse kirke.

Anden forlovelse og ægteskab: Dagmar og Alexanders bryllup:

Efter sørgeåret var omme og efter en omfattende korrespondance mellem de to familier for at genoptage forbindelsen, ankom Alexander til Danmark i 1866, og kort efter fulgte forlovelsen.

Dagmar forlod København 22. september, 1866. H.C. Andersen var blandt dem, som flokkedes ved kajen for at tage afsked med hende.

Dagmar blev varmt modtaget i Kronstadt af Alexander 2. af Rusland og hele hans familie, og fik som gave en af kejserfamiliens boliger i Peterhof.

Dagmar og Alexander blev gift i Vinterpaladset i St. Petersborg d. 9. november 1866.

Ved indtrædelsen i den ortodokse kirke og ægteskabets indgåelse tildeltes hun navnet Maria Feodorovna (Rus.: Мария Фёдоровна), men blev internt i familien kaldt "Minnie". Blandt hendes børn var Ruslands sidste monark, Nikolaj II, som hun overlevede med 10 år.

О Mariya Feodorovna Romanova, Tsarina of Russia (русский)

Мари́я Фёдоровна (Фео́доровна)[1] (при рождении Мария София Фридерика Дагмар (Да́гмара), дат. Marie Sophie Frederikke Dagmar; 14 (26) ноября 1847, Копенгаген, Дания — 13 октября 1928, замок Видёре под Клампенборгом, Дания) — российская императрица, супруга Александра III (с 28 октября 1866), мать императора Николая II.

Дочь Кристиана, принца Глюксбургского, впоследствии Кристиана IX, короля Дании. Её родная сестра — Александра Датская, супруга британского короля Эдуарда VII, сын которых Георг V имел портретное сходство с Николаем II.

Тезоименитство — 22 июля по юлианскому календарю (Марии Магдалины), неприсутственный день в царствования Александра III и Николая II, а также Александра II[2].

Биография

Первоначально была невестой цесаревича Николая Александровича, старшего сына Александра II, умершего в 1865 году. После его смерти возникла привязанность между Дагмарой и великим князем Александром Александровичем, которые вместе ухаживали за умирающим цесаревичем.

Императрица Мария Фёдоровна в русском платье с диадемой и колье из 51 бриллианта. 1883 г. Автограф на фотографии «Мария» Александр Александрович записал в дневнике: «Я чувствую, что могу и даже очень полюбить милую Минни [так в семье Романовых звали Дагмару], тем более что она так нам дорога. Даст Бог, чтобы все устроилось, как я желаю. Решительно не знаю, что скажет на все это милая Минни; я не знаю её чувства ко мне, и это меня очень мучает. Я уверен, что мы можем быть так счастливы вместе. Я усердно молюсь Богу, чтобы Он благословил меня и устроил мое счастье».

Цесаревна и великая княгиня Мария Фёдоровна с детьми. Слева направо: Георгий, Ксения, Николай. 1879 11 июня 1866 года цесаревич решился сделать предложение, о чём в тот же день написал отцу: «Я уже собирался несколько раз говорить с нею, но все не решался, хотя и были несколько раз вдвоём. Когда мы рассматривали фотографический альбом вдвоем, мои мысли были совсем не на картинках; я только и думал, как бы приступить с моею просьбою. Наконец я решился и даже не успел всего сказать, что хотел. Минни бросилась ко мне на шею и заплакала. Я, конечно, не мог также удержаться от слез. Я ей сказал, что милый наш Никс много молится за нас и, конечно, в эту минуту радуется с нами. Слезы с меня так и текли. Я её спросил, может ли она любить ещё кого-нибудь, кроме милого Никса. Она мне отвечала, что никого, кроме его брата, и снова мы крепко обнялись. Много говорили и вспоминали о Никсе, о последних днях его жизни в Ницце и его кончине. Потом пришла королева, король и братья, все обнимали нас и поздравляли. У всех были слезы на глазах».

17 июня 1866 года состоялась помолвка в Копенгагене; спустя три месяца нареченная невеста прибыла в Кронштадт. 13 октября приняла православие (через миропомазание), получив новое имя и титул — великая княгиня Мария Фёдоровна.

Браковенчание было совершено в Большой церкви Зимнего дворца 28 октября (9 ноября) 1866 года; после чего супруги жили в Аничковом дворце.

Мария, жизнелюбивая и жизнерадостная по характеру, была тепло принята придворным и столичным обществом. Брак её с Александром, несмотря на то, что их отношения завязались при таких скорбных обстоятельствах (вдобавок, Александру пришлось победить сильную сердечную привязанность к фрейлине Марии Мещерской), оказался удачным; в продолжение почти тридцатилетней совместной жизни супруги сохранили друг к другу искреннюю привязанность.

С 1881 императрица, после смерти мужа в 1894 — вдовствующая императрица. Датскому происхождению Марии Фёдоровны приписывают её неприязнь к Германии, повлиявшую якобы на внешнюю политику Александра III. В годы царствования Николая II покровительствовала С. Ю. Витте.

Мария Фёдоровна покровительствовала искусству и, в частности, живописи. Одно время сама пробовала кисти, в чём её наставником был академик Лосев Н. Д.. Кроме того она попечительствовала Женскому патриотическому обществу, Обществу спасения на водах, возглавляла Ведомства учреждений императрицы Марии (учебные заведения, воспитательные дома, приюты для обездоленных и беззащитных детей, богадельни), Российское общество Красного Креста (РОКК) . Благодаря её инициативе в бюджет РОКК шли пошлины за оформление загранпаспортов, железнодорожные сборы с пассажиров первого класса, а во время Первой Мировой войны — «подепешный сбор» в 10 копеек с каждой телеграммы, что существенно повлияло на увеличение бюджета Российского Красного Креста[3].

В июне 1915 г. Мария Фёдоровна выезжала на месяц в Киев. В августе 1915 г. безрезультатно умоляла Николая II не принимать на себя верховное главнокомандование[4]. В 1916 г. переехала из Петрограда в Киев. Поселилась в Мариинском дворце, занимаясь организацией госпиталей, санитарных поездов и санаториев, где поправляли свое здоровье тысячи раненых. Её посещали многочисленные дети, внуки, невестка. 19 октября 1916 г. отметила в Киеве полувековой юбилей своего непосредственного участия в делах Ведомства учреждений императрицы Марии.

Об отречении императора узнала в Киеве; выезжала в Могилёв, чтобы увидеться с «дорогим Ники». Затем вместе с младшей дочерью Ольгой и мужем старшей дочери Ксении великим князем Александром Михайловичем перебралась в Крым. В апреле 1919 года на борту британского линкора «Мальборо» эвакуирована в Великобританию, откуда вскоре переехала в родную Данию. Поселилась на вилле Видёре (Hvidøre), где ранее жила летом вместе с сестрой Александрой.

Отклоняла всякие попытки русской эмиграции вовлечь её в политическую деятельность.

Чин погребения её был совершён 19 октября 1928 года в храме Александра Невского приехавшим без приглашения[5] митрополитом Евлогием (Георгиевским), бывшим тогда под запрещением Архиерейского Синода РПЦЗ и считавшим себя в ведении Московской Патриархии (митрополита Сергия (Страгородского)), что вызвало скандал в среде эмиграции и необходимость для председателя Архиерейского Синода митрополита Антония (Храповицкого) дать разъяснения через печать о том, почему он не приехал в Копенгаген, равно как и назначенные им архиереи: «<…> Я действительно не имел возможности выехать ввиду недомогания моего и некоторых затруднений, связанных с таким спешным выездом в другую страну. <…> Ныне мы получили донесение, что Архиепископ Серафим и Епископ Тихон, узнавшие о спешном выезде запрещённого Собором Архиереев в священнослужении Митрополита Евлогия с также запрещённым протоиереем Прозоровым, затруднились выехать и тем предотвратили непременно имевший возникнуть вопрос, кому совершать погребение почившей Императрицы <…>»[6].

Дети[7] :

Николай II (6 мая 1868 — 17 июля 1918, Екатеринбург) Александр Александрович (26 мая 1869 — 20 апреля 1870, Санкт-Петербург) Георгий Александрович (27 апреля 1871 — 28 июня 1899 года, Абастумани) Ксения Александровна (25 марта 1875 — 20 апреля 1960, Лондон) Михаил Александрович (22 ноября 1878 — 13 июня 1918, Пермь) Ольга Александровна (1 июня 1882 — 24 ноября 1960, Торонто) Перенос праха Марии Фёдоровны в Санкт-Петербург[править | править вики-текст]

Мария Фёдоровна умерла 13 октября 1928 года; после отпевания 19 октября в православной церкви её прах был помещён в саркофаг в Королевской усыпальнице Кафедрального собора в датском городе Роскилле рядом с прахом её родителей. Там же покоятся и члены датской королевской семьи.

В 2004—2005 гг. между российским и датским правительством было достигнуто соглашение о переносе останков Марии Фёдоровны из Роскилле в Петропавловский собор в Санкт-Петербурге, где Мария Фёдоровна завещала похоронить себя рядом с мужем.

Прощание в Дании

22 сентября 2006 года в 18:00 по местному времени в крипте Кафедрального собора в Роскилле делегацией Русской православной церкви Московского патриархата, состоящей из епископа, трёх священников, диакона и мужского хора, было совершено заупокойное богослужение в присутствии представителей Русской православной церкви за границей, членов датской королевской семьи, датского правительства и официальной делегации из России.

23 сентября в 11:30 священником датской церкви было проведено заупокойное богослужение[8] в Кафедральном соборе в Роскилле. На нём присутствовала датская королева Маргрете II, её супруг и другие члены королевской семьи, представители датского правительства и парламента, родственники императрицы и представители Русской православной церкви. Богослужение провели королевский исповедник, профессор, доктор теологии Кристиан Тодберг и епископ Роскильской епархии, доктор теологии Ян Линдхардт. В числе российской делегации были министр культуры Александр Соколов, заместитель министра иностранных дел Владимир Титов, директор Эрмитажа Михаил Пиотровский и другие.[9]

В 12:30 по окончании богослужения гроб с прахом императрицы был вынесен из собора и в сопровождении траурного кортежа был перевезён в Копенгаген. От дворца Кристианборг гроб в сопровождении гусарского полка отправился в порт. Процессия проехала через дворец Амалиенборг и в 14:00 сделала остановку возле храма святого благоверного князя Александра Невского. На улице возле храма представителями Русской православной церкви за границей было проведено заупокойное богослужение и процессия последовала в порт, куда также прибыла датская королевская семья и другие приглашённые.

В порту гроб с прахом императрицы Марии Фёдоровны был поднят на датский корабль «Эсберн Снаре» (дат. «Esbern Snare») и отправился в Кронштадт. Священник Русской православной церкви Московского Патриархата сопровождал гроб на корабле из Копенгагена в Санкт-Петербург для совершения в течение пути заупокойных богослужений. В Россию отправилась копия иконы Иерусалимской Божьей Матери, специально написанная для церемонии перезахоронения датской художницей Бирте Нильсен (Birte Nielsen). В течение сорока дней икона находилась на освящении в храме Александра Невского, а после перезахоронения Марии Фёдоровны осталась в Петропавловском соборе Петербурга.

Прощание в России

Утром 26 сентября датский корабль «Эсберн Снаре» с прахом императрицы Марии Фёдоровны прибыл в порт Кронштадта. В российских территориальных водах его встретил флагманский корабль Балтийского флота «Неустрашимый» и сопроводил в порт. На борту фрегата ВМФ России находился командующий Балтийским флотом вице-адмирал Константин Сиденко. По прибытии датского судна в порт российский военный корабль «Смольный» встретил их 31-им орудийным залпом.[10]

В готической капелле храма святого Александра Невского в Петергофе прошла панихида по императрице. Помещение церкви не смогло вместить всех желающих и бо́льшая их часть осталась на улице. Панихиду провёл архиепископ Константин, ректор Санкт-Петербургской духовной академии. Перед началом панихиды саркофаг с прахом императрицы в церковь внесла рота почётного караула, а за ним проследовали члены семьи Романовых, а также представители официальной делегации. На мероприятии присутствовали датский кронпринц Фредерик и губернатор Петербурга Валентина Матвиенко.[11] В храме святого Александра Невского гроб с останками Марии Фёдоровны пробыл два дня, чтобы все желающие могли за это время поклониться её праху.

28 сентября гроб с останками императрицы Марии Фёдоровны был захоронен в соборе святых Петра и Павла Петропавловской крепости рядом с могилой её мужа Александра III. После этого патриарх Московский и Всея Руси Алексий II и митрополит Санкт-Петербургский и Ладожский Владимир бросили на гроб землю, специально переданную для церемонии Маргрете II. Потомки семьи Романовых по очереди бросили горсть земли в могилу. Прозвучал 31 пушечный залп, по числу залпов, которые были произведены, когда датская принцесса прибыла в Петербург 140 лет назад. На могилу было установлено белое мраморное надгробие с золочёным крестом наверху, идентичное надгробиям в императорской усыпальнице.[12]


Императрица Российская с 1881 по 1894 год.

view all 12

Mariya Feodorovna Romanova, Tsarina of Russia's Timeline

1847
November 26, 1847
København, Danmark
1868
May 18, 1868
Age 20
Saint Petersburg/Санкт-Петербург, Russian Empire/Россия
1869
June 7, 1869
Age 21
Pushkin, gorod Sankt-Peterburg, Sankt-Peterburg, Russia
1871
May 6, 1871
Age 23
Pushkin, gorod Sankt-Peterburg, Sankt-Peterburg, Russia
1875
March 25, 1875
Age 27
Saint Petersburg, gorod Sankt-Peterburg, Saint Petersburg, Russia
1878
November 22, 1878
Age 30
Sankt-Peterburg, Sankt-Peterburg, Russia
1882
June 13, 1882
Age 34
Peterhof/Петергоф, Saint-Petersburg/Санкт-Петербург, Russia
1928
October 28, 1928
Age 80
København, Danmark