Martin Simon

MARTIN JAANI p SIMON (SIIMON), VR I/3, sõjaväeametnik (1916).

VR I/3, nr 353/12.05.1920 „Suurtükiwäe Walitsuse Sõjariistade töökoja ülemale, sõjawäe ametnik Martin Siimon´ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis [ta oli] ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös“.

Sündis 16. (vkj 4.) jaanuaril 1885 Viljandimaa Põltsamaa kihelkonna UuePõltsamaa valla Põltsamaa asulas villakraasija pojana. Esimest korda abiellus Niina Norinaga. Eesti apostliku õigeusu sinod lahutas abielu 3. oktoobril 1921. Teine abielu sõlmiti 23. novembril 1924 Türil Salme Reimanniga (1898–?). Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutas abielu 6. mail 1929. Kolmas abielu sõlmiti 30. augustil 1930 Tartus Loviisa Ostratiga (sünd Pärn) (1880–?). Lastetu.

Õppis Viljandi linnakoolis, Tallinna õhtukeskkoolis ja 1915 Suurtükiväe pürotehnikakoolis Petrogradis. Siirdus pärast kooli lõpetamist Tallinna, kus töötas Volta tehases.Kutsealusena teenis 1907. aasta märtsist 2. Ida-Siberi suurtükiväepolgus, kust vabastati jaanuaris 1910 vanemallohvitserina. Töötas taas Voltas meistriabina ning Venemaal Šuvalovi vabrikus ja Uurali elektritöökodades meistrina. Esimeses maailmasõjas osales mobiliseerituna septembrist 1914 Sveaborgi (Suomenlinna) kindluse suurtükiväes sõjariistade töökoja tehnikuna. Ülendati sõjaväeametnikuks mais 1916. Jaanuarist kuni märtsini 1918, kui vabastati teenistusest, oli ametis kindluse ehitusvalitsuse suurtükiväe osakonnas. Pälvis Anna 3. järgu ordeni.

Vabadussõjas osales 21. detsembrist 1918 Tallinna Sadamatehaste töökodade komandandi ja kontrolörina. Märtsis 1919 määrati Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna ülema abiks, mais nimetati sõjariistade töökoja juhatajaks. Detsembris 1919 viidi sõjariistade osakond koos töökodadega Suurtükiväe Valitsuse alluvusse. Vabaduse Ristile lisandusid 25 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk. Jätkas teenistust sõjaväes. Augustist 1920 juhatas Sõjaväe Varustusvalitsuse tehnikaosakonna töökodade koosseisus olevat sõjariistade töötuba, mis juunis 1921 nimetati ümber varustusvalitsuse mehaanika töökodadeks. Juunis 1922 viidi üle Sakala partisanide üksiku pataljoni sõjariistade ülevaatajaks. Märtsis 1924 määrati 3. suurtükiväe rügementi ja nimetati laoülemaks, kuid juba maikuus sai temast 3. kohaliku pargi komandant. Oktoobrist 1925 viidi üle teenistusse 3. diviisi suurtükiväkke, kust samal aastal arvati reservi.

Pidas seejärel Olustveres kauplust ja alates 1930. aastast tegutses villatöösturina Virumaa Venevere valla Regisaare külas naisele kuuluvas veskis. Oli 1932–1940 Venevere Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu esimees, Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja Kaitseliidu Viru Maleva ning VRVÜ Rakvere osakonna liige.

Saksa ajal kuulus Omakaitsesse, olles 1941–1944 Regisaare-Venevere kompanii pealiku abi. Leningradi rinde vastuluure Smerš arreteeris ta 12. detsembril 1944 oma kodus Regisaares Paasvere vallas. Mõisteti Leningradi rinde sõjatribunali otsusega 17. veebruaril 1945 surma. Martin Simon lasti maha 12. aprillil 1945 Leningradis. Matmispaik teadmata. Väärib märkimist, et vend Aleksander Simon oli samuti Vabaduse Risti kavaler. Allikas: EELK Põltsamaa koguduse sünnikanne nr 3/1885; Paasvere valla per reg 7: 247; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 30; ERA, f. 495, n. 7, 5356; ERAF, f. 129SM, n. 1, s. 22107; EVK 1935: 294; ETL 1940: 479; Sõdur 1925, nr 10: 204.

• Eesti VR kavalerid II Maailmasõja ohvrid

Temast (fotoga) - https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:321115/279539/page/302 - lk. 294-295.

Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=838575&_xr=5e5bd1...

SIMON, Martin, Jaan, 1885 Viljandi, algharidus. Trib. 17.02.45 §58-1a, 58-11 - surmaotsus. Oli Omakaitses. [5232E]

Simon, Loviisa, Martin, abikaasa, 1880 Tartu-maa Avinurme v., eluk. Virumaa Paasvere v. Otsus 13.04.46 jätta välja saatmata kõrge ea tõttu. http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/nimekirjad-vahepealsetel-...