Paul Sepp

Paul Sepp (28. oktoober 1885 Orava vald – 18. veebruar 1943 Tallinn) oli eesti teatrilavastaja ja -pedagoog.

• sünd
• http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Sepp
• 17. II 1921 peetakse Tallinnas Draamastuudio Ühingu asutamiskoosolek, et panna majanduslik alus möödunud aasta oktoobris asutatud Paul Sepa Draamastuudiole; ühingu esimeheks sai Sepp; kooli I lend koosnes Sepa stuudio endistest õpilastest ja 1921. aastal täiendavalt vastu võetud õpilastest.
• http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/sepp_paul2
• Teatriaasta näitus
• Liisi Aibel - PAUL SEPA JA ALEKSANDER TUURANDI KOOSTÖÖ DRAAMATEATRIS AASTATEL 1920–1924
• Viimne rahupaik

Paul Sepp sündis Orava mõisas Võrumaal, ema mõisatööline. ENL-i liige (1935). Õppis a-ni 1899 Pihkva ja Peterburi linnakoolis. Täiendas haridust iseõppimise teel. Lahkus 14 aastasena koolist ja sai näitleja B.Glagolini kaudu Pihkva suveteatri näitlejaks. 1899.a. siirdus Peterbur kus mängis erateatris pisiosi. A-l 1903-04 teotses näitlejana ja näitejuhina Peterburi Eesti Kooli ja Haridusseltsis ja õppis 1906-07 Peterburis J.Jurjevi erateatrikoolis. PS lavalisteks kasvatajateks olid N.Arbatov, A.Petrovski ja V.Meyererhold. 1908. töötas ka V.Komissarževskaja teatris. 1910.a. sõjaväeteenistuses kaotas hääle ja töötas vaid näitejuhina. Tegutses alates 1913.a. filmitööstuse alal ja lavastas Moskvas suurfilmi ARMASTUS MASKI ALL 1915.a. Töötas 1919-20 Kiievi teatristuudios õpetajana. Asutas 1920 Tallinnas oma teatristuudio, mis 1921 sai ametlikult DRAAMASTUUDIO teatrikooliks, oli a-ni 1933 (vaheaegadega) samas ning 1938-41 TK lavakunstikoolis õppejõud. Juhtis 1932-40 taas ka erateatristuudiot. Töötas 1920-24 lavastajana DRAAMATEATRIS ja 1926-36 DRAAMASTUUDIO TEATRIS, 1925 VANEMUISES, 1925-29 ESTONIAS ja 1927-28 ühtlasi RÄNDTEATRIS. 1924 viibis õppereisil Saksamaal. PS pälvib tähelepanu lavastajana ja pedagoogina. Tema tulekuga toodi eesti teatrisse vastukaaluks saksa mõjule vene teatri painduvamad ja edenenumad lavastus-ja näitlemisprintsiibid. Levisid Moskva Kunstiteatri meetodid mis tolajal väga eeskujulikud, nüüd hakati ka Eestis rõhku panema lavastaja ja näitleja kui kunstniku loomingule ja tehnikale. Noorte näitlejate kasvatajana on PS ette valmistanud 2 lendu lavategelasi DRRAAMASTUUDIOS kelledest moodustuski DRAAMATEATER oma tugeva trupiga. Aga PS juhendas ka vanemaid näitlejaid ja tugevdas üldse teatris lavadistsipliini. P.Pinna meenutab PS-a kuis ta Venemaalt tuli ja oma Surgutšovi SÜGISE VIIULITEGA tõi lavale uudse impressionistliku meeleoludraama, aga lausa uue ajastu tõi ta L.Andrejevi INIMESE ELU lavastusega. PS-l oli Eesti teatri arengus suuri teeneid. Ka PS suhtus Pinnasse siira soojuse ja tänuga. A.Üksip aga meenutab teda eluvõõra idealistina, kes tõele enesele eelistab tõe otsimist. Ometi rõhuatab ka A.Ü-p P.S-a tõsist ja olulist pedagoogitööd ja seda, et ta tõi Venemaalt kaasa romantilist õhinat, elevust ja revol. paatost. Ta oli üks andekaim teatrijuht Eestis. PS-a kui erakordselt emotsionaalset ja kaasahaaravat õpetajat meenutab ka P.Põldroos, meenutab kuis vihkas ta teatris maitsetust, labasust ja pealiskaudsust, kuis ta rõhutas improvisatsiooni, kuis ta töötas suure eruditsiooni ja fantaasiaga. Aga ka PP taunib PS-a elukaugust. PS-a kui klassikaliste draamade lavastajat-meistrit rõhutab L.Kalmet meenutades P.S tööd Liina Reimaniga ORLEANI NEITSIS, MACBETHIS ja MARIA STUARTIS. Ka LR ise mainib, et ta pole üheltki näitejuhilt saanud nii palju oskusi kui PS-lt. M.Möldre meenutab PS-a samuti kui improvisatsioonimeistrit, suurt sütitajat aga ka tema isekat ja pealesundivat isiksust. A.Lauter meenutab, et PS oli uudne, aga rõhutas ehk rohkem välist, st vormi. V.Panso meenutab teda kui suurt teatriisiksust, müstikut, idealisti, alati väliselt noobel ja šikk - härrasmees. Ta oli rahutu, ideederikas aga ka ebajärjekindel, uskus ennustusi ja armastas ise ennustada. Vastuolud, peamiselt siiski muutused, viisid selle erakordse teatriisiksuse 30. aastail teatrist Kopli tellisetehase ametnikuks. PS parimatest lavastustest mainigem veel Dostojevski KURITEGU JA KARISTUS, Dickensi KILK KOLDEL, OLIVER TWIST-I, Sophklese KUNINGAS OIDIPUS, ANTIGONE, Raudsepa KOHTUMÕISTJA SIMSON, Ibseni PEER GYNT jpt. Lavastanud ka filme EESTI RAAMAT, (1935, Eesti Kultuurfilm) ja müsteeriumimänge ELUOHVER (1933 Telliskopli rahvamajas). Sõja ajal suri PS kurguvähki. Tema matustel oli paljude õpilaste ja kuulsuste hulgas kurbade leinajatena ka L.Reiman, E.Türk, R. Tarmo. Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; P.Pinna MINU ELUTEATER JA...., Tallinn, 1995; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Põldroos TEEL ENDA ELLU.., R Tallinn, 1985; L.Kalmet POOL SAJANDIT ...... Tallinn, 1982; M.Mõldre EESRIIE AVANEB, Tallinn, 2010; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982; V.Panso PORTREED MINUS JA ....; Tallinn, 1975;