Peeter Lehesmets

Sünd: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1281.1.91:211?1172,1409,728,...

PR VI Kirikumõis, Kilingi, Pati, ...; EAA.1281.1.114; 1865-1885: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1281.1.114:172?337,1031,775,...

PR XV. L-O; EAA.1281.1.140; 1905-1940: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1281.1.140:70?362,1067,943,2...

I abielu: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1281.1.131:8?991,1749,992,342,0

Vana-Kariste (1836-1939), ...; EAA.1275.1.546; 1836-1939: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1275.1.546:107?103,1503,898,... (Halliste)

II abielu: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1275.1.555:95?2366,2224,1427...

Alghariduse omandas Jäärjas. Töötas lapsepõlves ja noorusajal kodutalus. 1874. a. asus elama ja tööle Surju Soometsa külla sulasena. Pärast abiellumist töötas ta sulasena Viljandimaal Vana-Kariste vallas. Võttis osa Vabadussõjast. Pärast sõda anti talle teenete eest sõjas riigimaatagavara maad. Koht asus Vana-Kariste vallas Pekre külas. Talu nimeks sai Sillaotsa. Algas hoonete ehitamine. Osaliselt tuli saadud maa eest tasuda osamaksu 14 kr 83 senti poolaastas. Kogu talumaa eest tui maksta 450 krooni. Esimene abikaasa suri 1913. a.

Rasket talutööd tegi terve pere alates lapseeast. tuli harida, juurde teha põllu- ja karjamaad, ehitada vajalikud hooned. Alguses elas pere väikeses abihoones. Iga aastaga muutus elu paremaks. Talu elumaja valmis 1928. a. Laut, kuur, saun, küün ja suur maa-alune kelder valmisid järgemööda. Rajati viljapuu- ja marjaaed, kasvatati hulganiselt lilli, aiavilja. Iga aastaga kasvas loomade arv. Raha saadi peamiselt piima, liha ja vilja müügist.

23.1.1937 võeti uus perenimi Lehesmets.

• 1937 - Lensment > Lehesmets, Vana-Kariste vald

Nõukogude perioodil lõpetati peamiselt oma talu töö. Alles jäid ainult mõned loomad. Tuli astuda loodud kolhoosi "pioneerliikmeks". 1949. a. anti kolhoosile vastava põhikirja alusel nö ühistatud vara. Enne kolhosi astumist oli talus 5 lehma, hobune, lambad, sead, kanad ja haned. Pärast vara äravõtmist lubati kasutada oma hooneid, aiamaad. Järele jäi 1 lehm, paar siga ja lammast ning kanad ja haned. Tööle tuli asuda kolhoosi karjamaadel ja lautades. Pekre küla talude põlde hakati kasutama karjamaadena, sest külas olid väikesed talud. Kolhoosikeskus asjus Lip-Lapi talus kunagises "kodumajanduskoolis". Toosi tlus asus suur karjalaut. Hiljem sai kolhoosi nimeks Ždanov. Pere kasutada jäi maja ümbrus ja pisut põllu- ja karjamaad.

Peeter Lehesmets suri 23.9.1951. a. Pärast surma ei olnud abikaasa enam võimeline kodukohta korras hoidma. Kõik lapsed olid kaugel või olid surnud. Hooned müüdi Viljandi metsamajandile. Seal hakkas elama Pekre metsavahi pere. 2006. a. kaotati metskondades metsavahi kohad, Sillaotsa talu ostis Maiste nimeline mees. Peeter on maetud Halliste kalmistule.