Vilve Nummert (aastani 1971 Vilve Maremäe; sündinud 30. jaanuaril 1938 Põltsamaa vallas Viljandimaal - surnud 27.juulil 2019) on eesti sportlane ja keemik. https://et.wikipedia.org/wiki/Vilve_Nummert

https://www.esbl.ee/biograafia/Vilve_Marem%C3%A4e

https://www.etis.ee/CV/Vilve_Nummert/est

http://ekjl.ee/uudised/koik/lahkus-vilve-maremae-nummert-2127

https://www.postimees.ee/2534259/vilve-nummert-juubilar

Raimo Peikari artikkel 1998. aasta 30. jaanuari Postimehes:

Vilve Nummert juubilar

Täna saab 60-aastaseks Eesti kunagine kergejõustikukuulsus Vilve Nummert (neiuna Maremäe), kelle elutöö jääb aga hoopiski keemia valda.

28-aastaselt kaitses ta kandidaadikraadi (praegu vastab sellele filosoofiadoktori kraad) ja on 30 aastat töötanud vanemteadurina.

Vilve Nummert oli mitmekülgne kergejõustiklane, kuid parimaid tulemusi saavutas ta kaugushüppes, kus oli Eesti sportlastest maailmarekordile protsentuaalselt kõige lähemal. Ta oli juba viiekümnendatel aastatel stabiilne kuue meetri ületaja ja tema parimaks saavutuseks jäi 6.14.

Edukas oli ta samuti viievõistluses ning 80 meetri tõkkejooksus, kuigi viimane ala talle kõige paremini ei istunud - tõkkevahed jäid liiga lühikeseks. Mitmetel võistlustel juhtis ta kogu N Liidu tippklassi ees, kuid kiiruse kasvades läks tal samm liialt pikaks ning jõuproov lõppes kukkumisega. Juubilari sõnul istunuks talle märksa paremini 100 meetrit tõketega, mis nüüd juba aastaid võistluste kavva kuulunud.

Edukas 1957. aasta

Üheks edukamaks Nummerti sportlaseteel oli 1957. aasta. Üleliidulistel kõrgemate koolide meistrivõistlustel võitis ta nii kaugushüppe kui ka viievõistluse. Kaugushüppes pälvis Nummert kuldmedali ka samal aastal peetud universiaadil. Viievõistluses sai tartlanna teise koha. Samal aastal käis Vilve Nummert N Liidu koondise koosseisus Londonis matshil Suurbritanniaga.

1958. aastal peeti Tallinnas ainukordne nelikkohtumine Balti riikide ja Saksa DV vahel, kus Vilve Nummert tuli kaugushüppes esikohale ja edestas veel samal aastal maailmarekordi oma nimele saanud sakslannat Hildrun Clausi. Järgmisel aastal sai Nummert suurriigi rahvaste spartakiaadil kaugushüppes kolmanda koha.

23 meistritiitlit

Nummert on individuaalaladel tulnud 17 korral Eesti meistriks pluss kuuel korral teatejooksudes. Hindamatu panuse andis juubilar ka maavõistlustel põhjanaabritega. Siis olid Eesti naiskergejõustiklased matshkohtumistel soomlannadest kindlalt paremad.

Vigastus takistuseks
Tihti ei saanud Vilve Nummert oma võimeid realiseerida kroonilise jalavigastuse või täpsemalt istmikunärvivalu pärast. Seetõttu jäi enamik hooaegu poolikuks ja mitmetel olulistel võistlussõitudel käimata. «Muid vigastusi mul polnud. Talvel ei tundnud ma kunagi valu. Ma läksin kiiresti vormi, sain kuu aega võistelda, kui pidin hooaja jälle katki jätma,» rääkis Nummert.

Tiitlivõistlustel jäi Nummertil käimata, kuigi võimed seda lubanuksid. «Rooma olümpiamängudele pääsule olin tegelikult võrdlemisi lähedal. 26. juulil (1960. aastal), viimasel võistlusel enne olümpiastarte, hüppasin Harkovis 6.14 ja edestasin ka tulevast olümpiavõitjat Vera Krepkinat, kuid võistkond oli juba enne seda kokku pandud ja minu jaoks rong läinud. Tolleaegse vormi juures võistelnuksin kindlasti olümpiafinaalis,» meenutas kunagine tippkergejõustiklane ammuseid aegu.

Tartlanna esimeseks treeneriks oli N Liidu meister iluuisutamises Vaike Paduri ja mõistagi püüdis ta oma õpilasestki klassiga iluuisutajat vormida, kuid 13-aastaselt tuli vahele kergejõustik. Esmalt treenis ta Vilma Jürisma käe all ja seejärel sai pikaks ajaks juhendajaks Fred Kudu.

Elukutse valikuga rahul

Vilve Nummert õppis koolis hästi ja ühtviisi edukas oli ta nii reaalainetes kui meeldisid ka keeled. Oma klassis oli ta õppeedukuselt teine-kolmas, kursusel aga esimene. Siis polnud ka mingi ime, et Nummert pärast Tartu Ülikoli lõpetamist aspirantuuri suunati.

Kandidaaditöö teemaks oli kunagisel tippkergejõustiklasel orgaaniliste ühendite reaktsioonivõime sõltuvus keskkonnast, ilmast, temperatuurist jne. Praeguses töös vanemteadurina peab juubilaril olema oma kindel teema, tuleb kirjutada erialaseid artikleid, püstitada probleeme ja neid koos kolleegidega lahendada. Eksperimenteeritakse ja tuleb ka saadud andmeid statistiliselt töödelda. Tehtud vundamentaaluuringud on hinnatud ka teistes riikides.