Follow
Aadu talu on ajaloolise Ööriku külakeskuse lõunapoolseim talu, mis on säilinud tänapäevani. Talu on nime saanud tõenäoliselt 1795.a hingeloendis peremeheks märgitu Ööriku Aadu järgi, kuigi ka juba 1731.a maarevisjonis oli peremeheks märgitud tõenäoliselt eelmise isa Ööriku Aadu.
Talu ajaloolist kronoloogiat saab ilmselt jälgida alates 1690.a-st, kui tõenäoliselt varaseima Ööriku külas säilinud kaardi peal saab kolmest talukohast ühena eristada Aadu talu kohal paiknenud peremehena Ööriku Jaani (1650--7+-1731--38, kaardiviide allpool).
Vahemikus 1731-1795 on talu olnud järjepidevalt Ööriku Aadu nimel, kelleks on siiski algselt olnud ilmselt Jaani poeg Aadu ning seejärel Aadu p. Aadu, kellest viimane on 1795.a hingeloendis märgitud 67.a-ks.
1800.a-e esimene kümnend oli taluperele küllalt õnnetu: kõigepealt surid vana sajandi lõpuaastal kaks Aadu vanuselt keskmist pojapoega. Kümnendi lõppu jääva paari aasta sees järgnesid aga nii parimates aastates kohapärija, Aadu vanim poeg Jüri, vana peremees Aadu ise ning ka Jüri vanim poeg, noorperemees Tehve. Pärimisõiguse järgi oligi seetõttu 1811.a hingeloendis peremeheks märgitud hoopis alaealine Mihkel, Jüri noorim poeg. Sisuliseks peremeheks sai aga tema vanima õe mees, Järvekülast sulaseks ning seejärel väimeheks tulnud Jüri, hilisema perenimega Neiup - kes oligi 1816.a loendis peremehena märgitud.
Täisealiseks saanud Jüri poeg Mihkel, kes saanud perenimeks Hiis, asus talus täitma ka pärimisõigust, kuid suri küllalt noores eas tiisikusse. Tema vanema venna Tehve Aadu noorelt isata jäänud poeg Jüri sai lesest ema taas-abiellumise kaudu hilisemaks perenimeks Proses. Algselt Võhma küla Raugu tallu emaga koos elama läinud Jüri naases ilmselt onu Mihkli surma järel pärimisõigust kasutades sünnitalusse Öörikul ning on 1834.a loendis märgitud seal ka peremeheks.
Veel lapsena isa Mihklita jäänud Jüri sai vene õigeusku astudes ristinimeks Georgi Hiis ning on täisealisena asunud täitma ka taluperemehe kohust ja teinud seda ilmselt kuni varajase surmani 1862.a-l. Seejärel on peremehe kohustusi täitma hakanud isa Georgi surma aegu veel alaealine vanim poeg Aleksei Hiis ning teinud seda oma (samuti) varajase surmani 1895.a-l
Peale Aleksei surma on peremeesteks olnud järjepanu ilmselt Andrei pojad Georgi, Andrei ja Mihhail ning peale viimase surma 1923.a-l Mihhaili (Mihkli) poeg Viktor Hiis (s.1912), kelle leiabki enne teist ilmasõda 1935.a valla elanike nimekirjas talu vanima meeshingena. 1690.a kaardil peremeheks märgitud Jaani suhtes oli Viktor seega tõenäoliselt otsest meesliini pidi kaheksanda põlve järeltulija.
Aadu talu tänasel Maa-ameti kaardil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Mrvi-NtF
Aadu talumaade kaart 1939.a-l:
http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=110617&page=1
Kaart 1783 a-st, Aadu talu on nr.4: https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=24180&page=1
Kaart 1690.a-st, Aadu talu on nr.34 (Ööriku Jaan): https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=54800&page=1