Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Eesti kadunud alg- ja põhikoolid.

« Back to Projects Dashboard

view all 10

Profiles

  • Heljo-Soranda Siil (1931 - 2006)
  • Ernst Peterson-Särgava (1868 - 1958)
    Eesti Vabariigi VI RIIGIKOGU (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) liige, 07.04.1938-05.07.1940 Karl Ernst Särgava (1935. aastani Karl Ernst Peterson; kirjanikunimega Ernst Peterson-Särgava 29. aprill 1868...
  • Paul Ajango (1908 - 1967)
    Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944 Elulugu. Kooliõpetaja, pärast sõda Kuivajõe kooli direktor. Foto - Tütar õpetaja Helga Ajango isa kõrval
  • Johannes Lauristin (1899 - 1941)
    Sündinud 17.10.1899 vana kalendri järgi 1919-1940 Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna III personaalraamat: aadressbüroo:
  • Anton Künnapuu (1864 - 1919)
    köster Põltsamaa koguduses 1885 - 1895 Kose-Uuemõisa Ministeeriumikooli esimene juhataja 1898-1902 1903 aastal tuli Raplasse algkooli juhatajana tööle Anton Künnapuu Ka 1917. aasta revolutsioonil...

Märkasin siin huvitavat kadunud koolide projekti . Minu kodukülas Puises Läänemaal oli kunagi Puise Algkool , seal käisid minu vanavanemad ja vist ka nende vanemad . Koolimaja ise on nüüdseks muidugi hävinenud . Minu onu Ilmar Randma uuris kodukandi ajalugu ja ühtlasi ka Puise kooli ajalugu , tal on tehtud palju ülestähendusi . Kuna ta lahkus meie seast väga ootamatult , siis jäid tal paljud asjad pooleli , ka märkmed Puise kooli ajaloo kohta on tal vaid käsikirjalised ja vajavad toimetamist , seega saan Puise kooli kohta ka täpsemat informatsiooni lisada - millal tegutses ja kes koolmeistrid olid , mida õpetati jms. Minu puus on üks Puise koolmeister , kes oli abielus minu sugulasega. http://www.geni.com/people/Anton-P%C3%B5der-Miil/600000000963418601... Lisaksin ta sinna kadunud koolide projekti , kui sobib. Puises oli 1950-ndatel aastatel veel teinegi algkool , õpetaja oli Aino Lillemaa(Tomingas). Aino on praegu Lihula hooldekodus , ta on pisut üle 70. Raske haiguse tõttu pole temaga kahjuks võimalik suhelda. Minu vanemad käisid aga 1940-ndatel- 1950-ndate alguses koolis naaberkülas Kiidevas(ema muidugi oma kodukülas) , seda kooli nimetati Kiideva Mittetäielik Keskkool ehk siis tänapäeva mõistes põhikool. Kool asus Kiideva(Kiwidepäh) mõisas , hiljem algkoolina Pärnama talus . Mõisakoolis oli direktor Ksenja Kiindok , hiljem vist keegi teine , vanemad täpselt ei mäleta . Erinevatel aegadel olid seal õpetajad Hugo Pärnaste(Pernow) , Helmi Kree , Elvi Mets-Seppar-Spuul (neiuna Pauk , pärit Sinimägedest , praegu elab Haapsalus) ,Luise Jürgens , Ellen Jaks , Uno Jaks , Julius Kruuse , Roland Sepp(ka minuteada praegu elus) , Elju Likk(Illing) (elab praegu Taeblas). Ehk on nendest vihjetest selle projekti jaoks pisutki kasu .

Tervitades Margit Randma

Jätkaks teemat Eestimaa kadunud väikekoolidest. Üheks selliseks on Viljandimaal praeguses Abja vallas asunud Laatre 8-klassiline kool. f12.pmo.ee/GV_0vkqclrOpRLmI4QUHSLZljrc=/685x0/smart/nginx/o/2013/10/04/2444691t1h7aaf.jpg Arhiiviallikate andmeil on praeguse Mõisaküla lähikonna lastele antud 1830. aastal kooliharidust Laatre valla Saado-Veelikse koolis. Maja ehitati 1849 ja seda laiendati 1864. aastal. Koolmeistriks oli 1840 -1850 aastatel kuni oma surmani Hendrik Meltsas (Hendrik Meltsas). 1862-1900 oli Saado-Veelikse kooli juhatajaks Jaan Meo. Laatre valla Saado-Veelikse kooli hoones avati 1900 aastal Laatre vallakool (nimetati ka Mõisaküla vallakool), mis oli Halliste kihelkonna ainuke ministeeriumikool. Seal käisid ümbruskonna lapsed kuni erakoolide avamiseni Mõisakülas 1905 ja 1906. Ministeeriumikool jäi Laatresse edasi. 1906. aasta jaanuaris kui suleti Mõisaküla kool (juhataja Jaan Sihver arreteeriti 24. detsembril 1905 revolutsioonilise tegevuse pärast) ning Mõisaküla lapsed hakkasid ka käima Laatre ministeeriumikoolis. Laatre kool oli aastatel 1922-1928 4-klassiline, muudel aegadel töötas 6-klassilisena. Seal oli 2 klassi ja 2 õpetajat, õpilasi oli 35-50. 1934. aastani juhatas kooli Anna Palm ning 1934-1940 Karl Sirvet (Sulberg). 1937 ehitati Laatresse uus koolimaja. 1940/41 õppeaastal jätkas tegutsemist ka Laatre 6-klas-siline vallakool, 1944 sügisel muudeti see 7-klassiliseks. Laatres anti lastele kooliharidust kuni 1973.aastani, mil väikesed maakoolid suleti. Kooli viimane direktor oli Leida Halgma. Laatre koolis on õpinud mitmed kuulsad Eestimaalased: jurist Uno Lõhmus, professor [Ene-Mall Vernik-Tuubel (Private User)], kindralmajor Johan Tõrvand oli I maailmasõjas Idarinde operatiivosakonna ülema abi.

Käisin selles koolis 1969 - 1973, kooli sulgemiseni. Kooli kõrval oli pargina mõjuv valge kaasik oli see paik, kus me talvel kehalise kasvatuse tundides suusatamas käisime. Ka igaaastased kooliaasta pildid tehti kevadel seal kaasiku juures. 1939. aastal valminud ja nüüd, viimased nelikümmend aastat tühjana seisnud hoone katus on terve, sarikad kuivad ja seinad püsti. Kahjuks on kadunud uhked valged ahjud, uksed-aknad enamasti puudu ning võsa tungib igast küljest peale. Laatre koolimaja on viimased aastaid olnud erakätes ja vahetanud omanikke. Valged kased kadusidki ühe peremehe käest teise kätte libisemise vahepeal. Praegu kuulub koolimaja koos paarikümne hektari maaga soomlasest omanikule.

Vilve Pohla (Voitra)

Johannes Lauristini nimelise Kuivajõe 8-klassilise Kooli esimesse klassi läksin 1972. aastal. Sain seal õppida kolm aastat, siis likvideeriti ENSV haridusreformiga see väike armas kool. Õpilasi oli ligi 180, õpetajaid kümmekond. Juurdeehitises olid ruumid teisele, kolmandale ja neljandale klassile. Vanas kahekordses hoones olid esimene klass, viiendast kuni kaheksanda klassini. Kitsas trepp viis üles pööningule, kus hoiti õppevahendeid. Vana maja esimesel korrusel olid nii söökla koos oma köögiga kui ka aula, mis oli ühtlasi spordisaal. Koolil oli suur kooliaed, kus lapsed said suvevaheajal toimetada. Sel ajal olid ÜKT kohustuslikud tunnid, tuli ravimtaimi koguda, kuivatada ning apteeki viia. Koolil oli staadion ja korvpalliväljak. Viimane direktor oli pika staažiga pedagoog Märt Kruusement. Koolis töötasid pedagoogid Velström, Jõgisoo, Kontkar, Ajango, Kilk, Leedmaa, Nõmmela. Koolis oli laskmisring, harjutati õhupüssist laskmist. Ringi juhendas Helga Torn. Kunstiringi juhendas Taimi Velström. Kool likvideeriti 1975. aasta kevadel. Enamus õpetajatest ja õpilastest suundusid sama aasta sügisel Kose Keskkooli, praegusesse Kose Gümnaasiumi. Kose Keskkool oli igati eesrindlik, aga mulle, kodusele lapsele, mõjus armsast väikesest koolist hiigelkooli minek nagu põrsakesele, kes pisikesest kodulaudast Viiratsi põrsaste hotelli üle viidi. Kohanemine oli keeruline, klassides oli ligi 40 õpilast. Oli klasse, kus oli 3 paralleeli.

Hoone https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13 https://register.muinas.ee/public.php?

menuID=monument&action=imagegallery&id=13

Kultuurimälestiseks tunnistamine https://www.riigiteataja.ee/akt/24952

Kose valla hariduselust https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koseteataja20140201.2.11.2

Koolijuht Ernst Peterson-Särgava https://ajapaik.ee/photo/165064/kose-uuemoisa-ministeeriumikool-e-peterson-sargava/

Kuivajõe küla http://www.eestigiid.ee/?CatID=273&ItemID=173

Jaan Metua https://peoplepill.com/people/jaan-metua/

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koseteataja20140201.2.11.2

Merike Kotelnikov {Kotkas} (Paimla)