Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Eestlased teises maailmasõjas Omakaitses

« Back to Projects Dashboard

view all

Profiles

  • August Aaviku (1904 - 1945)
    Sünd 1904 Aruküla ÕK meetrikas Augustin Arbusowina: August Aaviku treenis Tallinna Ratsapolgus noori ratsahobuseid välja Vallaelanikud 1939 1944.a. arreteeriti 2 Vandjala küla meest: Augus Aaviku...
  • Martin Bachfeldt (1899 - 1946)
    БАХВЕЛЬД Мартин Якулович. Род. в 1899 в м. Вандьяди Харью уезд ЭССР. Эстонец, образование низшее. Из крестьян. РККА. Арестован 27.11.1944. Обвинение по ст. 58-1б УК РСФСР. Осужден 14.03.1945 ВТ таллинс...
  • Robert Kuuskmäe < Kuuskmann (1907 - 1973)
    Kulaklikuks majapidamiseks tunnistamine: "Küüditatud, arreeteritud, mõrvatud..1940-1990" lk 396 KUUSKMÄE, Robert, Johannes, s. 1907 Harjumaa Jõelähtme v., eluk. Tallinn-Nõmme Apteegi 25-1, luksepp,...
  • Teodor Tartu (1907 - 1947)
    www.okupatsioon.ee/memento1998: TARTU, Teodor, Jüri, s. 1907 Harjumaa Kolga v. Uuri k., eluk. sama, 4 kl., taluperemees, arr. 24.10.44, trib. 28.02.45 §58-1a, 20+5; Komi ANSV Vorkutlag, surn. 01.04.47....
  • Hinrik Kruusa (1888 - d.)
    Sünd ja nime muutus [ PR 1890-1930 [ KRUUSA, Hendrik, Tõnis, s. 1888 Pärnumaa Halinga v., eluk. sama, talupoeg, arr. 15.05.45 Pärnumaa Halinga v., §17-59-3, vab. 06.10.45. Omakaitse. (11) [PC] , ...

Selle projekti eesmärk on võtta arvele kõik eestlased, kes olid teises maailmasõjas omakaitses. Kui Saksa väed hakkasid 1941. aasta suvel Eestisse jõudma, moodustasid kohalikud metsavennad omakaitseüksusi, et enne sakslaste saabumist punased Eestist välja tõrjuda ning võim enda kätte võtta, mis neil ka paljudes Lõuna-Eesti piirkondades õnnestus. Koohale jõudnud sakslased otsustasid 1941. aasta 29. juulil need omakaitseüksused laiali saata. Sakslastel oli aga vaja mehi, kes nende tagalat julgestaks, ja seetõttu kutsuti omakaitseüksused juba 2. augustil uuesti kokku. Kui sakslased olid pannud ametisse Eesti Omavalitsuse, mille ülesanne oli teostada tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste alusel, allutati selle juhtimisele ka Omakaitse. Omakaitse oli vabatahtlik organisatsioon, kuhu kuulus umbes 40 000 meest. Alates 1943. aasta oktoobrist muutus omakaitsesse kuulumine kohustuslikuks kõigile 17–45 aastastele meestele ning järgmise aasta jaanuarist kuni 60 aastastele meestele, keda ei oldud üldmobilisatsiooniga Saksa sõjaväkke võetud. Omakaitseüksused jagunesid korrapolitsei üksusteks ja kasarmeeritud üksusteks. Korrapolitsei ülesanne oli sisejulgeoleku tagamine, kasarmeeritud üksuste ülesanne aga tagalakaitse korraldamine. Kui sõda jõudis uuesti Eesti aladele, loodi Omakaitse üksustest ka ligikaudu 1000-mehelisi lahingupataljone, mille ülesanne oli võidelda pealetungiva Punaarmee vastu. Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt lõpetas Omakaitse küll tegevuse, kuid paljud selle liikmed jätkasid võitlust Nõukogude võimu vastu metsavendadena.