Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Georgi rist I Ilmasõjas (eestimaalased)

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all 1293

Profiles

  • Hans Väli (1891 - 1936)
    1918.a 17.detsembril ilmus vabatahtlikuna ja võeti arvele Eesti Rahvaväe Viljandi maakonna komisjonis. 18.02.1919 arvati 2-se divisjoni tagavarapataljoni, sealt edasi Viljandi kaitsepataljoni reamehena...
  • Arnold-Teodor Taar (1895 - 1949)
    Küüditati ameti tõttu Siberisse ja seal ka suri. Naine Anna oli temast palju vanem ning Arnoldi vanemad ei kiitnud nende abielu heaks, hiljem vanematega vist ei suheldudki. TAAR, Arnold, Mihkel, s....
  • Egon Ferdinand Hindreus (1894 - 1972)
    Egon Hindreus'i ja Anette Kamberg'i abielu registreerimine Personaalraamat; TLA.237.2.15; 1902 *
  • Julius Vilde (1891 - d.)
    Saaga EAA.2434.1.170:344 - 1891 PR XV Vabastatud teenistusest haiguse tõttu 08.02.1916 8. Siberi kütipolk, haavatud Georgi medali 4. järk
  • Kaarel Lainel (Laasner) (1896 - 1954)
    Maetud: Osales 1. maailmasõjas vabatahtlikuna: Ühisloome Karl Laasner . sõdis Ihukaardiväe Volõõnia polgus, sai haavata: , autasustati Georgi risti III ja IV järguga.

Koondame siia projekti kõik eestimaalastest Georgi risti omanikud I Ilmasõjas

  1. esimest anti kõigile Vabadussõjast osavõtnutele,
  2. teist haavata ja põrutada saanutele ning
  3. kolmandat välismaalastele, kes võtsid osa Eesti Vabadussõjast.
  • Et ohvitseridele anti Georgi ordutäht ehk Georgi autäht ja Georgi mõõk, alamväelastele Georgi rist ja Georgi auraha, viimast võidi anda ka rahu ajal ja mittesõjaväelasele. Aga tollane ajakirjandus ei pruukinud ka alati süveneda, kes mida sai ja mis ta nimi parasjagu oli ja kas ta selle ka tegelikult sai või ta ise ütles, et olla saand. Loe siit juurde http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19140924.2.12
  • Paiuk Georgi risti omanikkudele. Peastaab kuulutab, et alamwäelised, kes Georgi risti ehk auraha omandanud, kroonu poolt järgmise! määral paiukit saavad: 1) I. järgu Georgi risti omanikud 120 rbl., II j. — 96 rbl., III. — 60 rbl. ja IV. — 36 rbl. aastas igaüks;

1. järgu Georgi auraha omanikud — 30 rist., II. — 24 rbl.. M. — 18 rbl. ja IV. — 12 rbl. aastas igaüks. Seesugused summad antakse alamwäelistele wälja sõjateenistuses wiibimisel palgalisana, aga teenistusest wabastatnd alamwäelistele paiukina kroonu kassast Pai«k Georgi risti omanikkudele. Peastaab kuulutab, et alamwäelised kes Georgi risti ehk auraha omandanud, kroonu poolt järgmise! määral paiukil saamad: 1) I. järgu Georgi risti omanikud 120 id!., H. — !'6 rbl., III. — Ott rbl. ja IV. — 20 rbl. aastas igaüks; 1. järgu Georgi auraha omanikud — 30 rist., II. — 24 rbl.. M. — 18 rbl. ja IV. — 12 rbl. aastas igaüks. Seesugused summad antakse alamwäelistele wälja sõjateenistuses wiibimisel palgalisana, aga teenistusest wabastatud alamwäelastele paiukina kroonu kassast https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pealinnateatajapl19151017.1.4&srpos=101&e=-------et-25--101-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-georgi+auraha----------






  • http://www.europeana1914-1918.eu/it/europeana/record/08618/573740
  • Sarnased projektid': eestlase I Ilmasõjas http://www.geni.com/projects/Eestlased-Esimeses-Ilmas%25C3%25B5jas-eestlased-I-maailmas%25C3%25B5jas/16825
  • Rahvusarhiivi loodud ühisloome portaal (panustamise võimalus!): Eestlased Esimeses maailmasõjas - sõja ajal teenistusse võetud mehed - tulevikus võimalus otsida nime ja elukoha järgi http://www.ra.ee/ilmasoda/
  • Awaldame südamlikku tänu kõigile, kes lipnik Eklert nime peale meile grammofoni nootisid! saatsid. iseäranis hr. Arthur Olbreile. Wiimasel jõulupühal kogusime meie. kolrnteistkümrnend kodumaa! wenda, ühte taluonni ja tegime seal jõulupuu. Grammofon mängis meile. Lipnik Ekkerile oleme wäga tänulikud, -kes alati meie eest hoolt kannab. Ta ostis grammofoni ja sagedaste wiidame selle kuulamisel aega. Pseäranis huwitawad meid estikeelsed noodid. Kahjuks « olnud hr. Ekler wiimasel pühal meie hulgas, tal oli see päew erakorraline teenistuses olek. Wall Sigusenõudja ja wõimalikult igaühele hea nõuandja, armastawad teda soldatid kui oma isa. Sõja

algusest kõigist lahinMteft osa wöinud, filä kord haawatud (srhrap-nelli kildudega). Mati külmawere» line.

-Märtsikuu» tull ülemuse poolt küsimine: kes tahab oma rooduga üle P. jõe waenlase selja taha minna? Ekker küsis oma meeste käest: „Äas tahate MMid teenida?" ühel häälel kõlas hüüd: „Kus Teie lähete, saal oleme meie ühas!" Läksid siis öösel kell 2 üle jõe ja mõisid waenlase käest küla ära. Hommikul nägi maenlane, et wenelast ainult üksi road üle jõe tuli ja hakkas ägedalt ümber piirama kolmest küljest, selja taga oli meie roodul P. jõgi. Et wajstupanemine asjata oli, käskis Ekker oma roodu kõik jõkke minna ja üle ujuda (lodjad olid waenlase tule all purustatud), küna ta ise waenlase pool jõe kaldal istus ja haawatuid üle --jõe tagasi wiia käskis. Kui kõik üle tulnud, mõttis Ekker rewolwrk, et igal juhtumisel ennast elusalt alla ei «rima. Siis hüüdis üks priitahtlikkudest r „Wennad, meie roodukomandör on ükst seal!" ja hüppas jõkke, ujus tagasi ja mõttis Ekkexi käe alt kinni, tõukas tema jõkke ja ujutas waenlase kuulirahe all üle jõe. Ta jäi meelemärkuseta kaldale liiwakünka taha lamama, kus poole tunni pärast märkusele tull ja sealt särgiwäel lähemasse külasse (üle 2 wersta) soo. jendama läks. Teisel päemal saatis sõjawägede lllem-

juhataja S Georgi risti ja 10 auraha roodule ja wabasias toodn kolmeks nädalaks puhkusele, wägeioa tbö eest, Ekker sai mägede Ülemjuhataja käest tänuamalduse ja kästi aumärgi saamiseks ette panna. Ta on üks nendest, kes sõjas kõik on läbi elanud. Tikuwõitkustel näeme teda alati esimestes ridades. Ta naljatab alati ja lõbustab raskemal minutil oma mehi mõne sõnaga. Memus peab temast suurt lugu ja ta arwati üheks nendest Snnelikudest, keda ette seatakse kui polgu wahwamatest Keiserlikule Suurusele. Eestlased on meie polgus ülemuse silmas kõik wahwad mehed, kes oma isamaale au teemad, suurem jagu Georgi risti kandjad ja wähemalt iga ühel W Georgi lindi otsas auraha ..Wahwuse eest". Eduard Teilbera

Lali.ngnwäljale sõites

terwitawad ja jätawad jumalaga: Uue st-PeierHofist — I. Mssenblatt, Al. Seire, Aug. Kints, W. Galle, Cd. Wõrk, Fcl. Wlllup, Aug. Prits. EV. liin, O. Ekstein. Kari Kambera, Rub. Sardis. Martin Wärk, Joh. Brandmaim, Ioh. Wanja, K. 'Walten, Nik. lirass, Al. Adelbert, J. Triisa, Al. Klaase, Rud. Pindus, li. Paimets, J oh. Korjus, Aug. Wästrik ja Gust. Wormund Iärwamaalt. Petrogradist 1. jaan. 1916. Wlad. Erünthal Tallinnast, Al. Heituirhson Pärnust, Meinhard

Rammul, Paul Tolmoro, B. Org, Aug. Tsnil ja Rud. Tou Wõrumaalt. Saul Summer, wabatabtlik Wõtikwerest, Emil Martmson. wabatahtl. Tallinnast, Jul. Kaiwandes ja Joonas Jesmin Emmastest, Rich. Tomson Pärnust, WasW Maitinson Tahlurannast, Eust. Korvlow lärwam., Al. Mulla Gatshinait. Nicder Pärger Wönnust, Rich. Kiisel Tallinnast ja Jüri Pella Kloostrist. J. Jams Suure-Jaanist.

Petro orad ist Joh. Reemann ja Madis Ülem Kosarcst. Jüri Ahwen ja Jaan Tukk. Riiast Erich Waldmann ja Walter Kesa Tallinnast.

Olin sõja algusest ladinouliinil, sain 4. juulil seljast haawata ja olin 5V 2 lund Wladimiri linnas parandusel. Nüüd olen t-rwe ja saadeti jõulu-lau-päero sõjaliini poole teele. Terwitan südamest 3 aastat nägemata omakseid, sõpru, kodumaalasi ia iseäranis Eesti neiusid. ~ August Rätsep Zuljalt. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19160114.2.20&srpos=120&e=-------et-25--101-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-georgi+auraha----------