Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Project Tags

view all

Profiles

  • Peeter Pruggi (1854 - 1902)
    Rae PR 1825-1865 Prüggi Saaga TLA.1358.2.8:518?1377,858,928,126,0 Saaga TLA.1358.2.15:218?106,1420,791,84,0 Saaga TLA.1359.2.25:237?280,400,2024,818,0
  • Jüri Prüggi (1868 - 1935)
    Mõigu vallakodanike nimekiri 1890 Tallinna Kaarli koguduse maakoguduses 1863-1902 Tohvrel Mõigu mõisas: PR
  • Alexander Eduard Prüggi (1877 - c.1945)
    Mõigu vallakodanike nimekiri 1890 PR Kaarli kogudus Haudi
  • Johannes Kibovits (b. - 1915)
    214. Johannes Kibovits - Georgi risti IV järk, Georgi medali IV ja III järk (Harjumaalt Rae vallast, langes 20.06.1915) Uuri
  • Rudolf Mikumägi / Mikomägi (1904 - 1943)
    Foto - MIKOMÄGI: Personaalraamat XVII (Lehmja, Kurna); EAA.1213.1.342; 1895-1931

* Kaitseliit 1919 nimekirjad: II jaoskond Raasiku osakond (Jõelähtme-, Kuusalu-, Kose-, Jüri-, Harju Jaani) nimekirjad. 1918 detsembris hakati moodustama Kaitseliidu baasil Eesti oma sõjaväge Vabadussõjas võitlemiseks:

Prangli talu ja Prangel perenime tekkimise lugu Peedo Prangel 02.juuli 2011.a.: “Selle kohta on mingisugune legend, mida on põlvest põlve räägitud.-edasi kantud Alguses olevat olnud ennem Põhjasõda üks Rootsi ohvitser, kes sõjas oli jäänud ühe jalaga ja tänutäheks olevat ta siis Rootsi kuninga poolt hea teenistuse eest Prangli saarele määratud vardjaks” See on selle aegne valvur või säärane maksukoguja ja peale passija. Saarte rahvad ei olnud mõisa orjade nimekirjas. Ja neil oli riigiasutustes vaja lihtrahvale niisugust valvajat. Mõnes asutuses nimetati teda järevalvajaks isikuks. Ja sellel olevat siis olnud 9 või 10 last ja kui Põhjasõda üle käis, siis need hakkasid siis lagunema ja katk tegi puhta töö mõnes kohas, siis nendest lastest tulid sealt vist 2 poega Harju Jaani kogudusse. Aga need, kes Prangli saarte pealt tulid, siis neil oli oma perekonnanimi juba olemas,Wrangel ja nad ei olnud pärisorjad-mõisaorjade nimekirjas, vaid olid nii öelda vabade inimeste nimekirjas. Ja nüüd kas sealt ei lähe lahti see aru, mis läheb Virumaale, millest seal Virumaal tuleb see kuulus meresõitja . Ma täpselt ei tea, aga paistab, et see Ferdinand, kes selle Wrangli saare seal Vene Põhjas avastas, sest tema läks sinna mõisavalitsejaks, üks nendest, sest nemad olid ikkagi nii öelda vabad inimesed. Ja teine tuli Arukülasse. Aga peatus seal lühikest aega ja siis rentis maad Rae mõisa käest, sest Rae mõis ei olnud pärusmõis, vaid see oli selline rendi mõis. Ja see teine Wrangel rentis siis omakorda sealt tüki maad sealt tagant otsast ja pani paika siis selle Wrangli/Prangli talu Pajopea külas, aga see nimi Prangel/Wrangel oli tal endal juba kaasas siis. Rajas selle talu ja hakkas selle ümber siis maad harima ja siit sai see Pranglite suguselt siin alguse. Ja Pranglite suguseltsi kohta käib selline imelik jutt, mis olen kuulnud vanaisalt (Kristjan Jüri pg Prangel 1863-1940), et üks Arukülla tulnud mees, kellel oli ainult tütar, kes selle Prangli talu rajas Pajopeale, ja sellel oli tulnud kosja Arukülast üks mees, aga see tahtnud jälle seda, et likvideerime selle Prangli talu ära ja ostame kuskile sinna uue. Kosja kaup läind lõhki ja ei saand sellest midagi, sest isale ei meeldiud see, et talu hingusele läheks. Ja öelnud tütrele, et näe, meil on seal, mis ta nimigi oli, Hans või Jüri, hea töömees seal ja et kas sa seda tahad endale meheks saada.? Paneme selle peremeheks.Tütar olnud kohe nõus, et see olevat tore ja ilus mees olla, palju parem kui see Aruküla mees, Ja siis kutsuti see uus peremehe kanditaat sinna, et nüüd hakkad peremeheks. Kellelgi neist pole peremeest vaja, vaid tulevad tütrele kosja ja tahavd meid siit ära viia. Tema aga rajanud siia juba talu ja teised kes paar meest ümebr olid majad rajanud, et tule siia peremeheks. Ja siis leidsid, et sellel peremehe kanditaadil pole ju nime! See oli kuskil pärisorjuse kaotamist 1800.paikku. Kuskil 1810-1817, kuskile sinna kanti peaks jääma. Ja äiapapa andis siis talle oma nime Wrangel/Prangel. Kirikuõpetaja panigi nimeks oma kuulmise järgi siis Prangel, mitte Wrangel.” Tiia Välgult ajaloolist materjali juurde 02-10.07.2011.a. kuuldud legendile, mis leiduvad ajalooarhiivis. Legend tundub olema pisut nihkes cicra 150-300.a. Nüüd, detsembris 2011.a. olen saanud selgust, et see legend räägib pikemast ajast kuni vicra 1860-ndani välja. Jüri khk meetrikates ja personaalraamatutes läbi töödeldud materjalis nähtub tõesti, et cicra 1700-1770, ertiti just kuni 1749 ja kuni 1783 eriti Prangli/Wrangli nimelisi ei sünni, et abiellu. Meetrikast kuni 1749 nagu polekski seda nime olemas olema. Ja seega vastab see legendi osa ka siis tõele, et tõsti mingi needus või mis oli sellel suguvõsal peal, et järeltulijaid ei sündinud.