Follow
Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta. Enamasti tähistati Eestis ja Lätis selle nimetusega ilmikust kirikuametnikku, kes keskajal võis olla nii kirikueestseisja kui ka tolle abilise ülesannetes, uusajal oli aga eestseisja abiline.
19. sajandil nimetati Liivimaa kubermangus vöörmündriks ka vallaametnikku.
Keskaegsel Vana-Liivimaal nimetati vöörmündriteks ehk kirikuvöörmündriteks (saksa Vormünder või Kirchenvormünder, alamsaksa vormundere) enamasti ka kirikueestseisjaid (lisaks kasutati ka mitmeid vähem levinud nimetusi), sarnaselt Põhja-Saksamaaga.
Maal olid nendeks enamasti aadlikud ning linnades kas raehärrad või teised auväärsed kodanikud. Sellistel vöörmündritel olid talupoegadest abilised, keda nimetati toona samuti vöörmündriteks ning kes pärinesid enamasti külavanemate ja kubjaste seast.
Uusajal hakati eestseisjaid ja vöörmündreid mõisteliselt eristama ning viimasega tähistati enamasti talupoegadest eestseisja ja pastori abilis
Aastatel 1820–1863 olid Liivimaa kubermangu valdades ametis valla- ehk kogukonnavöörmündrid, kes täitsid vallakogukonna esindus- ja haldusülesandeid. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6rm%C3%BCnder