Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Project Tags

view all

Profiles

  • [Keinastu Tetli] Jaak [ Lember / Saad] (aft.1700 - bef.1782)
    1731 Adramaa revisjon: Saaga EAA.311.1.89:193?92,757,1019,200,0 Keynaste Tetli Jack, peres 2 täiskasvanud meest ja naist, üks poiss ja üks tüdruk1738 Adramaa revisjon: Saaga EAA.311.1.90:113?26,200,113...

Tere

Ma pole suutnud leida põhjendusi, miks Hr. Ülo Rehepappi kataloogi kohaselt on Jaak pärit Rootsiverest. Olen sellel teemal ka Rehepapiga suhelnud, kuid selgust pole. Probleem järgmises: Väidetavalt on Jaak viidud 1770-nda aasta paiku Kõinastusse. Samal ajal on adramaa revisjonide kohaselt Jaak (Keinastu Tetli) Kõinastu juba alates 1732-st aastast. 19-nda saj lõpu hingede revisjoni andmetel elas Teetlil lisaks Aadule ka Mihkel koos pojaga. Arvestades poja nime, siis on tõenäoline, et tema perekonnanimeks sai Muhu Saat. Oleksin väga tänulik, kui avaldaksite mõtteid.

Lisan Ülo Rehepapi maili

Ilma põhjalikumalt asjasse süvenemata ei oska esialgu muud arvata kui et Rootsiveres 18. sajandil toimunut on mitmes mõttes väga raske üheselt interpreteerida ja seal sai palju oletusi tehtud, mis kõik sugugi ei pruugi paika pidada! Vaatasin veel põgusalt üle Kõinastu kõik 5 adrarevisjoni ja paistab, et Teetlil oli (pere soolist ning vanuselist koosseisu jälgides) tõesti ainsa peremehe Jaaguga tegemist, kes katku üle elanud ja ilmselt sajandi keskel surnud. Paraku Jaani meetrikad 18. sajandisse ei ulatu ja Pöidelt ei ole ma selle Jaagu surmaaega otsima hakanud, sest ei ole Muhu küladega sarnast pilti Kõinastu kohta üritanud kokku seada. Võib-olla olekski õigem selle Jaagu-Laasu Jaagu Teetlile viimise oletusest loobuda (kuigi ma ei tea, et sajandi keskel Teetlile Jaagu-nimelist sulast ei võinud tekkida!)... Selge on, et sealtpoolt muhulased võtsid sageli Kõinastust naisi ja muhu tüdrukuid sai Kõinastu mehele, aga peale selle peab 18. sajandil oleme toimunud ka meeshingede vahetusi Maasi ja Muhu-Suuremõisa vahel, kuid paraku on neid hingeloenduste-eelsel ajal üsna raske dokumentaalselt tõestada!

Mulle on jäänud mulje, et Koguva postimeestel oli sageli kõinlastest sulaseid ja see oleks lausa nagu ajalooline traditsioon, kuid kummastav on, et just 18.s on ka Rootsiverre Kõinastust mehi ilmunud ja lausa peremehe rolli (üsna ilmselt Salu-Andruse Saadide esiisa ja hiljem Kallastel Uusmehe nime saanud Mihkel Jürna p.).

Nagu öeldud, ei ole ma Teetli (ega ka teiste Kõinastu talude) lugu üksi-pulgi jälginud, aga mingil määral arutasime omavahel neid asju Sulev Äkkega, kes ka Lemberite sugupuud on koostanud. Meenub nagu, et sealt see „teise“ Teetli Jaagu oletus tekkis (igal juhul said lõpptulemusena Teetlil Lembri priinime kahte sorti inimesed – teised olid hiljem vabadikud ega olnud selle katkujärgse Jaagu järglased!).

Kui Teetli asjad huvi pakuvad, soovitaksin otse Sulevi käest küsida – tema e-post on sule40@hot.ee

Muide, Sulevil on minust parem pilt ka Kõinastu teiste 4 talu inimestest ning vabadikest.

Parimat!

Ülo

Viited/Allikad:

Leidsin täiendavaid vastuolusid. Kõinastu mõisa 1782 aasta hingeloendi kohaselt elas Teetlil Aadu ema Kadri Unga Jurna tütar, kes oli 70 ne aastane. Ülo Rehepappi andmetel elas Kadun nime saanute esiisa Jaagu naine Kadri 1782 aastal Rootsiveres Jaagu Laasu talus ja oli 90 ne aastane.