Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Project Tags

view all 73

Profiles

  • Juhan Püttsepp (1898 - 1975)
    Eesti maalikunstnik. Saaga ERA.2966.7.1040:958 Saaga ERA.2966.7.1040:959 Saaga ERA.2966.7.1040:960
  • Villem* Aleksander Ormisson (1892 - 1941)
    Villem Aleksander Ormisson (26. juuli 1892 Pärsti vald, Viljandimaa – 5. aprill 1941 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Foto -
  • Linda Elisabeth Siimu (1911 - 1997)
    Linda Siimu( Linda Simonlatser) õppis a-st 1927 Riigi Kunsttööstuskoolis ning lõpetas selle dekoratiivmaali alal 1933. Sama aasta sügisel astus "Pallasesse" - 1937. a sai joonistusõpetaja kutse ning 19...
  • Ferdi / Ferdinand Sannamees (1895 - 1963)
    sünd Saaga EAA.1260.1.125:18?370,1167,607,231,0 PR Saaga EAA.1260.1.173:115?296,440,825,101,0 Erinevad nimekujud: tuntud kui Ferdi Sannamees, tegelikult Ferdinand Sannamees, Fredi (11. XI 1895 Ar...
  • Ants Laikmaa (1866 - 1942)
    Ants Laikmaa ← Hans Laipman lk.30 Hans Laipman / Ants Laikmaa (05.05.1866-19.11.1942) on tuntud maalikunstnik, kuid kindlasti saab teda nimetada ka koolmeistriks. Ants Laikmaa 1903. aastal Tall...

Kunstiühing Pallas on aastatel 1918–1940 ja 1943–1944 tegutsenud, 1988. aastal taasasutatud kunstiühing Tartus (1988. aastast kuni 1999. aastani kandis see nime Tartu Kunstiühing).

Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing. Ühingu eesmärk oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Kunstiühingu Pallas asutajad olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Marie Reisik, Auguste Pärn, Alma Johanson (Koskel), Johannes Einsild, Klara (Claire) Holst, Voldemar Kangro-Pool, Mart Pukits ja Ado Vabbe. Põhikirjale kirjutati alla 21. jaanuaril 1918, mida loetakse asutamispäevaks, kuigi asutajate koosseis oli kujunenud juba eelmise aasta lõpul. Esimeseks juhatajaks sai Aleksander Tassa. Vaatamata teatud sisemistele kõikumistele esineti eesti kultuurimaastikul väga tegusa ja iseteadliku jõuna. Juba asutamisaastal suutis ühing korraldada kaks kunstinäitust, 1919. aasta sügisel aga asutada Kunstiühingu Pallas kunstikooli, millest 1924. aastal sai eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus – Kõrgem Kunstikool Pallas. 1919. aasta nn Gripenbergi skandaali tagajärjel lahkusid ühingust Klara Holst, Alma Johanson (Koskel) ja Marie Reisik. Pärast seda mõnda aega uusi naisliikmeid ühingusse ei võetud. Ühingu auliikmeteks valiti enne II maailmasõda Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Aleksander Tassa ja Nikolai Triik. Pallas algatas Tartu Kunstimuuseumi loomise 1940. aastal ja koondas selleks eraldi kunstikogu.

1988. aastal taastatud ühingu auesimeheks valiti Voldemar Vaga ja esinaiseks Lola Liivat-Makarova. Samal aastal asutas ühing maalistuudio (1990. aastast ka nimega Konrad Mäe Ateljee), mis toimis 2012. aastani ühingu osana. Stuudio põhiõppejõud oli algusest pääle Kaja Kärner ja 1989. aastast ka Heldur Viires.

LIIKMED

1932. aastal kuulus ühingusse üle 20 kunstniku, kunstiteadlase, kirjaniku, arhitekti ja kunstitoetaja:

kinnitamata andmeil ka Erich Leps, Karl Pärsimägi, Julius Roht, Gustav Suits, Martin Taevere, Romulus Tiitus, Eduard Timberman (Timbermann), Henrik Visnapuu, August Vomm. Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Pallas

Vaata ka lisaks: