Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Tallinna Vana-Kaarli kalmistu (Siselinna k osa)

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all

Profiles

  • Mikk Taska (1921 - 1988)
    Saaga TLA.1358.2.64:257 - 1921 Tallinna aadressleht - 1928 Foto: Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama teaduslik töötaja M. Taska ja vanemzootehnik E. Küli, 1961
  • Mai-Ingeborg Taska (1923 - 1998)
    Küüditatud juunis & juulis 1941.: Hüüs, Mai-Ingeborg, Arthur, tütar, 28.12.23; Uržumi raj., vab. asum. 1956. [1752M] Represseeritute kartoteek: HÜÜS, MAI, isa Artur. Sünd 1923 Sari "Sinu uus sugula...
  • Jüri Tallo (1926 - 1944)
    Raamat "Sõjasurmad aastatel 1939/1945" lk. 212. Tallinna Siselinna kalmistu, VK, K VI, 5-4, 6-kohaline kirstuplats
  • Karin Tallo (1902 - 1941)
    PR Saaga TLA.1359.2.47:183?89,494,2198,146,0 Abielu Saaga TLA.1359.2.38:92?1294,735,691,88,0 Aadressleht
  • Elvine Voog (1910 - 1978)

Seni Genis eraldi puudunud kalmistu, mis on vaid Tallinna Siselinna kalmistu projektis mainitud.

Vana-Kaarli kalmistu
Kaht kalmistut lahutab kõrge paekivimüür, mille põhjapoolses osas on lahtine ava, kustkaudu kulgeb avar tee ühelt kalmistult teisele. Siit algab nn Vana-Kaarli kalmistu, mis on eespool kirjeldatud kalmistust, nn vene kalmistust üheksa aastakümmet noorem, rajatud aastal 1864 Kaarli koguduse kalmistuna, sest kasvavale kogudusele jäi Kalamaja surnuaed kitsaks. Vana-Kaarli kalmistul on samuti arhailine miljöö ning võib näha mõndagi tähelepanuväärset nagu üle saja aasta vanu kalmutähistusi. Nii mõnigi 19. sajandist pärinev paekivi- või sepisrist on muutunud haruldaseks. Kalmistu peateest paremal silmame 1,5 meetri kõrgust punasest graniidist sammast helilooja Peeter Süda büstiga. Tekst samba esiküljel meenutab Tallinna Kõrgema Muusikakooli üht esimest õppejõudu ning helikunstnikku Peeter Süda (30. I 1883 - 3. VIII 1920). 1927.a. loodud kalmutähistus (skulptor Ferdi Sannamees) hävis Teise maailmasõja ajal 1944.a. ning taastati algsel kujul 1970 aastal. F. Sannamehe kipsmudelite järgi (1990-ndate algul pronksbüst varastati ja asendati graniitbüstiga.)