Follow
Refereering Ülo Rehepapp poolt koostatud Kõinastu saare ning Teetil talu kohta kirjutatust:
...Ajaliselt järgmise olulise allika Kõinastu kohta leiame 1670. aastast. Nimelt on "Saaga" vakuraamatute rubriigis perekond Stackelbergide fond, mille nn. Pidula-Tumala liini Matthias v. Stackelbergi allsarjas leiame Maasi mõisa vakuraamatu (EAA.1862.1.10) ja selle 15. kaadris Kõinastu kolm peremeest. Ilmselt Asmuse järglasena on esikohal Keinaste Peter, teisel kohal Pissoken Matz ja kolmandaks Pehdo Detel...
Rootsiaja lõpust säilinud kaardil (EAA.2072.3.347) on Kõinastus juba viis talu...1670.a vakuraamatu 3. talu kujutab kahtlemata küla kõige lõunapoolsemat Teetli talu...
Need talud on jälgitavad läbi kõigi viie adramaa-revisjoni 1756. aastani, kusjuures Teetlil (kandis hilisemais dokumentides talunumbrit 5) oli kõigis revisjonides peremeheks arvatavalt enne Põhjasõda sündinud Jaak (~1700 – 1760) – Kõinastu Lemberite ja Rootsivere Saadide esiisa
Esimese hingeloenduse ajal 1782.a oli ... peremeheks juba ...Teetlil Jaagu poeg Aadu
5. TEETLI
Õuemärk
Nagu alguses selgitatud, oli juba 1670.a vakuraamatus Kõinastu 3. arvestusüksusena kirjas Pehdo Detel ja kahtlemata on selleaegse Teetli taluga tegemist. Perepärimus räägib sellest, et katku ajal orvuks jäänud poiss Benkt-Teetel olla Hiiumaalt Kõinastusse karjaseks tulnud ja siin hiljem päris oma talu saanud, aga siinkirjutaja arvates pidi see märksa varem – hiljemalt 17.s algul juhtuma! Intrigeerivaks muudab küsimuse tõsiasi, et ühel rootsiaja lõpu Muhu kaardil (EAA.308.2.50) on Nautses hilisema Pärdi eelkäijaks osutuv ½-adrane talu (nr.3), mille peremeheks oli eksplikatsioonitabelisse märgitud Keinaste Michel. 18. sajandil seisis see arvestusüksus kõigis adramaa-revisjonides söötis, aga rootsiegsest Keinaste Mihklist oli selle nimeks saanud Tehtli Michel ja alles 18.s viimaseks veerandiks sai see üksus omale Aljavalt Pärt Matsi poja peremeheks ning muutus Nautse Pärdi taluks! Kuigi Teetli nime on rootsiajal ka Saaremaal esinenud, paistab siiski, et mingi siire on ikkagi rootsiajal Kõinastust Muhusse toimunud, aga üsna lootusetu on kindlaks teha, mis suhe Muhusse asunud Mihklil siin edasises jutuks tuleva Jaaguga võis olla? Perepärimust arvestades võib aga oletada, et 1670.a vakuraamatu Teetel (Detel) oli tõepoolest Hiiumaalt Kõinastusse tulnud ja juba sel ajal, kui Saaremaal veel nn. taaniaeg oli. Hiiumaa jäi juba peale Liivi sõda pigem rootslaste "mõjusfääri", aga sel ajal, kui taanlased ja rootslased siin oma mõjuvõimu pärast kemplesid, võis üks orvuks jäänud Hiiumaa poiss kergesti Kõinastusse karjaseks sattuda. Et ta siin lõpuks oma talu sai, seda väidab pärimuski, aga Peedu lisanimi vakuraamatus on kõige lihtsamalt sellega seletatav, et ta 1654.a Asmuse talus karjaseks oli ja perepoja ning võib-olla eakaaslase Peetriga nii lähedaseks sai, et see Teetlile maa ja taluaseme (oma Kõinastu suurimast maavaldusest) loovutas! Kuigi adramaa ei tähendanud rootsiajal enam mitte maa suurust vaid pigem talu majanduslikku võimekust, paneme siiski tähele, et Peetril oli 1670.a vakuraamatus 1 adramaa märgitud Asmuse 1,5 adramaa vastu 1654. aastal! Kõinastu Põhjasõja-järgsetes adramaa-revisjonides oli läbi 18. sajandi kuni 1756. aastani peremees Keinaste Tetli Jaack, kelle daatumiteks võib oletada ~1700 – 1760 ja kes meie isikute andmebaasis on saanud ID-numbri 25671. Jaagu lastest teame vaid kahte poega ja vanatüdrukuks jäänud Inglit, kes esimeses hingeloendis 25-aastasena oma 70-aastaseks märgitud emaga Teetlil kirja said. Mutter Kadri – Unga Jürna tütar pidi Jaagu viimane naine olema, aga mitu abielu Jaagul enne seda võis olla, jääb „ajaloo saladuseks“! Kadrigi on andmete nappusel seni isiku-andmebaasi kandmata. Jaagu viimase abielu vanem (?) poeg Aad on nähtavasti peale isa surma peremeheks kinnitatud. Naine Mare oli tal 1774.a Muhust (Vanamõisast) võetud ja 1782.a oli vaid tütar Eed hingeloendisse märkida – ülejäänud viis teadaolevat last sündisid peale seda. Aadu noorem vend Mihkel oli samuti juba naisemees ja tal oli Lao (Peetri-Matsi) Hansu tütre Kadriga sel ajal aastane poeg Andrus kirja panna, kellest 1834. aastaks Rootsivere Salu-Andruse peremees ja talule nime jätja sai. Millise Maasi ja Muhu Suuremõisa hingede vahetusega Mihkli pere 1795. aastaks oli Rootsiverre asunud, jääb siin üksikasjus selgusetuks, aga naljaga pooleks võiks lisada, et Teetli Mihklite saatuseks ongi olnud talust välja minna – alates ühest rootsiaegsest Mihklist (võib-olla vana Jaagu vennast?) ja lõpetades edasises jutuks tuleva Pahila Allikale asunud Mihkliga! 1795. aastal oli Teetli talu üksnes Aadu pere päralt ja tal juba viis last loendis kirjas – hiljem Koguva Käspri Aadu naiseks saanud Ingel oli veel sündimata. Aadu vanemast pojast Jurist pidi järgmine peremees saama, kuid ta suri isast 7 aastat varem. Esimese naise, Matsi-Ansu Pärdi tüte Marega sündisid talu pärijaks poeg Jakob ja tütar Eed, aga Mare suri 1808. aastal 25-aastaselt ja Juri võttis Muhust Poali-Jaagu Mihkli tütre Rõõda teiseks naiseks, kellega veel kaks tütart sündisid. Paraku suri Juri ise 28-aastaselt 1813.a. Rõõt sai uuesti mehele (Matsi Juri teiseks naiseks) ja tema tütred kasvasid Kivihallide juures üles. Aadu noorem poeg Laas võeti 1807. aastal nekrutiks ja temast ei ole rohkemat teada. Aadu teisele tütrele Marele tuli 1808.a Tupenurmest koduväiks Mihkli-Jaagu (pärastised Auväärtid) Laasu poeg Mart, kes Kõinastus omale Lemberi priinime sai ja neil sündis Teetlil poeg ning kolm tütart. Kolm vanemat last jõudsid ka abieluni, aga Mart ja Mare olid oma ainsa poja „õnnetuseks“ Mihkliks ristinud ja temal ei pidanudki Teeltil suuri väljavaateid olema! Hiljem sündisid sellel Mihklil ühe selgumata päritolu Annaga „saksikute“ nimedega lapsed: poeg Friedrich August ja tütred Emilie Kristiine ning Elise Louise. Viimastes hingeloendites oli see pere küll Teetlile kirja pandud, kuid arvatavalt selleks ajaks juba Kõinastust välja läinud (väidetavalt asus Friedrich August hiljem Eestimaa kubermangu) ja need Lemberid on siiani ka muhulaste andmebaasi lisamata. 19.s algul oli Teetlil sulaseks veel üks Mihkel, kes samuti priinime LEMBER sai. Ta oli Igaküla Runni Jaani poeg, aga temast sai kõinlane sellega, et ta omale siin Nuka vabadikukoha rajas, millest lõpuks eraldi juttu teeme.
Vana Aadu surma ajal oli ainus pärimsõiguslik pojapoeg Jakob Lember alles 16-aastane ja võib-olla täitis koduväi Mart mõne aja ka peremehe kohuseid, kuid see jääb selleaegsete hingeloendite puudumisel teadmata. Noor Jakob laulatati 1823.a omast mõne aasta vanema Aadu Kadri Võrklaevaga ja arvatavasti 1825.a paiku kinnitati ta Teetli peremeheks. Jakobil ja Kadril sai kirikukirja neli poega ja kolm tütart. Kaks esimest last (Juri ja Eed) ning noorim tütar Ingel surid väikestena. Teine poeg, Aadu jun. Lember laulatati 1848.a Muhus Koguva Laasu Tõnise tütre Ristega (Tüür) ning valmistus peremeheks saama. Isa Jakob oli aga viimastes hingeloendites veel täies elujõus (1858.a loendis 52-aastaseks märgitud) ja hoopis noore Aadu saatuseks oli 1856.a 28-aastaselt surra! Temast jäi siiski pärimisõiguslik poeg Jaen (1850 – 1910), kes vanaisalt Jakobilt Teetli koha päris. Lisame, et Aadu esimene poeg Juri suri ühe kuu vanusel ja noorim poeg Aadu 9-aastaselt ning abieluni jõudis peale Jaani veel Aadu ainus tütar Mare (laulatati 1877.a Jaani kirikus). Jakobi poegadest peaks nimetama veel kahte nooremat poega Jaani ja Madist, kes mõlemad abieluni jõudsid ja n.ö. sulaste seisuses Teetlil elasid. Jaen laulatati 1858.a Jaani kirikus Matsi Ingel Kivihalliga ja neil oli kaks poega ning kolm tütart. Nende vanem poeg Mihkel asus 1880.a koduväina Pahila Allikale ja jõudis seal kolmes abielus olla. Kahest esimesest abielust sündis talle kokku 12 last – esimesest abielust Allika peretütre Tiiuga (sünd. Kurgvel) kuus poega ja peale Tiiu surma võetud Miinaga veel neli poega ning kaks tütart. Peale Miina surma võttis Mihkel kolmandaks naiseks Mäla Mardil sündinud, aga perega Maasi valda asunud Maksim Vaske tütre Mare, kes noorelt järglasteta suri. Mihkli suure pere hilisem käekäik jääb siinkohal täpsemalt kirjeldamata, aga võiks lisada, et veel 1959.a rahvaloenduse ajal oli Pahila Allika Lemberite pere üsna arvukas. Teetli (esimese) Jaani noorema poja, 1864.a sündinud Jakobi pärastine käekäik jääb siin täiendavate andmete selgumist ootama. Jakobi noorim poeg Madis teenis nähtavasti kroonut ja laulatati alles 1870.a Muhus Koguva Laasu Tõnu tütre Marega. Neil oli kolm poega ja tütar Riste, kes 1895.a Soonda Peetri Jaen/Ivan Väärtnõu naiseks sai (samal aastal muide sai varem jutuks olnud Välja soldati Aadu Võrklaeva ja Rootsivere Salu-Andruse Riste tütar Ingel teise samanimelise Soonda mehe – külakoolmeistriks olnud Mihkli Jaen Väärtnõu naiseks). 1908.a surnud Madise lesk Mare oli ilmasõja-aegses nimejuhatajas Teetlil kirjas, aga tema vanem poeg Mihkel on jällegi Kõinastust välja läinud. Temast teavad Teetli inimesed: „Mihkel elas Peterburis ja Odessas. Ta oli õppinud laevaehitust. Mihkli naine Julia oli Venemaa eestlane; hiljem kolis pere Tallinna. Mihkel töötas laevatehases ja vist lahutas naisest. Tütar Liidia (s.1901) olevat elanud Narvas ja poeg Voldemar (s.1904) läinud Belgiasse. Mihkel kolis 30-ndatel aastatel tagasi Kõinastu Teetlile; oli 2 karguga invaliid ja sai 1944.a sõjasügisel Kõinastus surma. Oma perega ta sel ajal enam ei suhelnud.“ Lisame, et Madise teine poeg Jaagup suri 5-aastaselt 1887.a, aga kolmas poeg Madis (1888 – 1960) on nimejuhataja järgi Peterburgi asunud, kuid hiljem Tallinnas elanud, kus tal olnud naine Pauline ja poeg Alfred.
Nimejuhatajas oli Teetli peremees Jaen Aadu p. (Teetli „teine“ Jaen) oma Muhust võetud naise, Linnuse Salu-Jaani Matsi tütre Riste, ainsa tütre Mare ja poja Jaaniga kirjas. Peaks märkima, et selles dokumendis on „esimese“ Jaani tütar, 1867.a sündinud Ingel, kes juba 1901.a Külasema Marjavälja Mihkli, kaug-idas teeninud ja „plotski“ hüüdnimega vana meremehe naiseks sai, veel justkui Teetli „teise“ Jaani tütrena Kõnastusse kirja pandud! Teetli „kolmas“ Jaen Lember laulatati 1921. aastal Pöidel Nautse Tiri Kaarli tütre Ingel Kolloga ja oli 20. sajandi Teetli peremees. Talundilehel oli kirjas perepea Jaani ja Ingli kaks vanemat tütart (Rosette ja Vaike) ning pojad Alfred ja Endel; veel päris lapseeas nooremaid õdesid (rääkimata alles sündimata pesamunast Heljust) ei ole kirja pandud, aga seitsmendaks pereliikmeks oli Teetli „esimese“ Jaani vallaliseks jäänud tütar Mare. Pere tarbeks oli eelmisel aastal tapetud 2 vasikat, üks mullikas, 2 siga ja 13 lammast. Viimasel sõjasügisel (1944.a 1. oktoobril) kannatas talu sarnaselt teiste Kõinastu taludega tulekahjus ja ega seda enne kolhoosikorra tulekut täielikult taastada ei jõutudki. Jaani vanem poeg Alfred värvati sõja lõpul sakslastele appi ja pidi hiljem ka Venemaa vangilaagrite elu tunda saama. Kõigile vintsutustele vaatamata on ta tänini (2012.a) veel elavate kirjas nagu noorem vend Endelgi. Nüüdseks on talust peale Teetli-nimelise moodustatud veel Rauna, Saupõllu ja Niitevahe katastriüksused, aga jäägu needki siinkohal Teetli inimeste omavaheliseks asjaks..
Ref: http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%c3%bclad/K%c3%b5inastu/K%c3%b5inastu...