Aleksander Harald Trilljärv

Is your surname Trilljärv?

Research the Trilljärv family

Aleksander Harald Trilljärv's Geni Profile

Records for Aleksander Harald Trilljärv

2,765 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Aleksander Harald Trilljärv

Birthdate:
Birthplace: Porkuni, Lääne-Virumaa
Death: Died in Tallinn, Harjumaa
Place of Burial: Liiva kalmistu, Tallinn
Immediate Family:

Son of Karel Trilljärv and <private> Trilljärv (Hahn)
Husband of <private> Trilljärv and Adelheid Emma Irene Trilljärv
Father of <private> Trilljärv; Mare (Eugenie) Proomet and <private> Trilljärv
Brother of Magnus Wilhelm Trilljärv and <private> Trilljärv

Occupation: tuntud teatritegelane
Managed by: Private User
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Aleksander Harald Trilljärv

Aleksander Harald Trilljärv oli silmapaistev näitleja, teatritegelane ja tõlkija, üks eesti kutselise teatri loojatest. Koos Theodor Altermanniga kuulus ta „Estonia” teatri juhtivate tegelaste hulka. Oli „Estonia” teatri teeneline näitleja, Eesti Näitlejate liidu auliige.

Valdas saksa, vene ja itaalia keelt.

Aleksander Harald Trilljärv sündis 19. 04.1871 Porkunis Porkuni mõisa aedniku pojana. Tema isa Kaarel oli pärit Ambla kihelkonnast, Järvajõe vallast, Trilli talust (Sealt ka 1835. aastal ka nimi Trilljärv!). Hiljem oli Kaarel Porkuni mõisavalitseja.

 Ema Sofie Hahn oli pärit Harjumaalt, Kose kihelkonnast

Haridustee: 5-aastaselt hakkas lugema ja kirjutama 1881 - 1883 Rakvere Juhan Kunderi algkooli (elementaarkool - eraalgkool). Üks õpetaja oli Rakvere elementaarkoolis Juhan Kunder (1876 – 1880 teine õpetaja, 1880 – vanemõpetaja). J.Kunderi näidend „Mulgi mõistus ja tartlase tarkus” esitati 28.09.1882. aastal Rakveres võõrastemaja Balti Hoov pidusaalis, mida loetakse eesti teatri sünniks Rakveres. 1886. aastal moodustas Kunder näitetrupi. Tema kirjutatud on ka „Kroonu onu”. Ilmselt siin sai Aleksander selle näitemängu pisiku. Keskhariduse sai 1883 – 1886 Rakvere Kreiskoolis ja 1886 – 1888 Tallinna Reaalkooli Kaubandusklassis. Hiljem 2 aastat õppis Porkuni mõisas metsaasjandust.

Teenistuskäik:

1888 – kohe peale reaalkooli lõpetamist pidi ta Tallinnas teenistusse astuma Schmidti kontorisse. Juba haaratuna teatrist, lahkus ta isa teadmata kontorist ja läks Tallinna saksa teatrisse koorilauljaks. Saksa teater asus Laial tänaval. 1888 – 1891 Tallinna Saksa teatris koorilaulja ja näitleja. Selle kolme aasa jooksul sai õpetust ülemnäitejuht Richard Grünbergilt, kes oli lõpetanud Leipzigi teatriakadeemia. Hakkas esinema näitlejana „teise järgu” osades. Isa nõudis poja lahkumist teatrist. 1891 – 1892 isa juures põllutööd õppimas 1892 – 1893 Järvamaal Uudekülas kooliõpetaja. 1893 – 1898 Järvamaal Karinul kooliõpetaja ( juba siin korraldas näitemänguõhtuid ja pidas loenguid teatrikunstist). 1898 – 1899 Porkuni mõisas metsandust õppimas 1899 - 1900 Tallinnas Marsel Makarovi metsaäris ekspediitor; Lootose seltsi näitejuht Sel perioodil tutvus ta Paul Pinnaga, kes leidis temas suure seikleja ja Aleksander (Onu Lex) jäi Pinnale teatriisaks. (Paul Pinna oli sündinud 21.09.1884 – seega Trilljärv oli 13 aastat vanem). „Paul Pinna meenutab: „See oli 1900.a., kui võeti repertuaari R.Vossi kurbmäng „Eva”. Meespeaosa kutsuti mängima külalisena Aleksander Trilljärv, kes esines oma varjunime all – Kühnel. Saime Al. Trilljärvega headeks sõpradeks. Tema kui vanem ja vilunum näitleja, kes juba saksa teatris oli näinud häid näitlejaid ja nendega koos mänginud, võttis minu oma tiiva alla. Ma külastasin teda tihti tema poissmehe-korteris, kus ta elas üksinda täiesti boheemlase elu. Seal pühendas ta mind teatrisaladustesse. Et mina ikkagi tahtsin saada kutseliseks näitlejaks, siis olime Trilljärvega ses suhtes ühel nõul ja korraldasime omal algatusel näitemänguõhtuid ja pidusid. See kestis 1901. aastani.” Pinna siirdus Krimmi ja Trilljärv Peterburi-kanti 1900 – 1901 Lutheri vabrikus insener Holmi abiline, Estonia seltsis näitleja, oli näitejuhiks mitmes seltsis: „Lootus”, „Pandorin”, „Valvaja” ja „Käsitööliste Seltsis”. Ühe sõnaga, kus aga sai teha teatrit, seal oli Trilljärv eesotsas ja tegi kaasa. Kõik oleks olnud korras, kui mitte vabriku juhatus poleks asjale viltu vaadanud ja Trilljärvele ultimaatumit seadnud. Järgnes Trilljärve lahkumine vabriku teenistusest, sest “veri kiskus teatri poole rohkem kui nina leiva järele” (Paul Pinna)

1901 – 1903 Peterburi kubermangus Kudrina mõisavalitseja ja metsaülem. Mõisaomanik müüs mõisa maha ja Trilljärv jäi kohata. 1903 – 1906 Tallinnas Estonia näitleja

                     Näitejuht Lootuse ja Pandorini seltsides ja Karskuse Kuratooriumis

Estonia asjaarmastajad näitlejad töötasid tollal ilma mingisuguse tasuta. 17.detsembril esmakordselt juhatuses arutati, ”mil kombeltegevatele liikmetele nende vaevanägemise eest väikest tasu anda” Pikemate läbirääkimiste tulemuseks oli: „Piduõhtutel kaasategevatele liikmetele, kes ametis, anda suhkru, saia , vorsti jne. muretsemiseks seltsi kassast iga õhtu pealt 3 rubla. Igal niisugusel õhtul võtavad kaks naisterahvast selle eest hoolitsemise enda kanda. Ka antakse prooviõhtutel teed”. Tegelikult pärast edukaid esinemisi anti kassast välja isegi 5 rubla, mis oli suur raha ja millest korraldati kohe suur pidu. Kutselise teatri sünd: „Lootuse seltsi ruumis tulid kokku: Paul Pinna Theodor Altermann – „Virulase” ekspediitor A.Johanson – rahukohtu kirjutaja A.Trilljärv – „Lootuse” aiapidude korraldaja Koostati eelarve: iga naisnäitleja 25 rubla kuus, meestele 35 ja näitejuhile 45 rubla kuus. See esitati „Estonia „ seltsi juhatusele. Otsus: kui näitlejad midagi teha tahavad, siis tehku oma käe peal – selts võlgade eest ei vastuta. 3.09.1906. etendus Mait Metsanurga „Päikese tõus” tähistas eesti teater Tallinnas oma algust. Selts kasseeris raha, maksis näitlejatele palgad, kuid pidas eraldi arvestust: teatri kassa ja seltsi kassa. Algul oli 5 mees ja 3 nais näitlejat (Pinna, Altermann Kuuskmann, Trilljärv, Johanson - Anna Markus Netty Adler prl. Mahling.)

Esimesele „Estonia” kutselise teatri lepingule kirjutati alla 15.08.1907, Paul Pinna näitejuhina 100 rubla – väga suur palk! Avaetendus 24.- 26 augustil 1913. aastal uues teatrihoones „Hamlet”. Elekter kadus paariks tunniks ära ja etendus lõppes kell 2 öösel.

1906 - 1936 Ainult Estonia teatris

Maal õpetajaameti kõrval iga aastal näitemänguõhtuid korraldanud. Lavakunstiline eriharidus omandatud Tallinna Saksa teatris 1888 – 1891 a. ülemnäitejuhi Richard Grünbergi käe all. Täiendanud näitlejana iseõppimise teel. Estonia seltsi liige

Tegi kaastööd paljudele tollastele ajalehtedele: Olevik, Päevaleht, Postimees, Ristirahva Pühapäevaleht (1889, 1890), Teataja, Valgus, Valguse lisaleht (1889, 1890, 1892,1893), Virmaline. Neis väljaannetes ilmusid tema luuletused, luuletõlked ja jutud. Valguse lisas 1892 on väga palju aforismide tõlkeid ja ka tema enda mõtteteri.

Kasutas vahel pseudonüüme: Valguse lisalehes(1889, 1890, 1892, 1893) (pseudonüüm A.H.T ja Alex.T-v), Ristirahva Pühapäevalehes (1889, ps. A.H.T-järv). Kasutas ka pseudonüüme A.Sander („Väike astroloog Tln. 1931) ja Kühnel (teatrietenduste kuulutustel). Teda hüüti onu Lex. Miks pseudonüümid? Kuni 1900. aastani vaadati teatrile, kui huvitavale kunstile, kuid näitlejad olid kõikide silmis „veiderdajad”, kellest ei tahetud lugu pidada. Muudatus tuli alles 1904. aastal.

Lisaks mainitud Väiksele astroloogile on tema tähtsaim raamat :”Kõnekunst” alapealkirjaga „Raamat kõnekunstist koos praktiliste harjutustega” Ilmus 1930. aastal See oli tollal esimene raamat kõneoskusest, kus peamise rõhu pani hääldamisele.

Osa luuletusi on viisistatud. Eriti populaarne oli Ants Eskola esituses tema „Paula, sul on poisipea…”, mille viisistas P.Tammeveski. Seda on nimetatud ehtsaks kodumaiseks superhitiks. 1930.a. 1984. aastal sattus grupi muusikute kätte EW aegne plaat kahe lauluga: „Kirglised naised, lõbus laul ja viin” ning „Oober, pead kõik klaasid täitma veel”, mis olid kirjutatud Ostermanni ja Trilljärve poolt. Lood osutusid sedavõrd koomiliseks ja muljetavaldavaks, et nendega otsustati midagi ette võtta. Nii sündis ansambel Modern Fox (Airi Allvee jt). Trilljärve poolt on tehtud ka teiste laulude tekstid: „Puujala polka”, „Ära noruta”, „Laul teeb meid rõõmsaks”. Operetist „Linnukaupleja” on viisile tehtud sõnad „Kui mu vanaisake…”

Jutustuste ainetel kirjutas Trilljärv ka näidendeid : „Tasuja – kurbmäng kuues pildis” 1915.a. Ed. Bornhöhe järgi, Eesti oludele kohandas ta ka Bulthaupti „Mässajad –draama tööliste elust neljas vaatuses ja kahes muudatuses 1905. aastal” Kirjutas ka ise uusi näitemänge: ”Laulupidu Tallinnas”, mis esitati 1925. aastal Rahvateatris. Trilljärve poolt oli ümber töötatud Al. Brandt’i „Hiline patukahetsemine” Tõlketööks oli H.Sallingere laulumäng „300 rubla vaevapalka” 1913.a.

Üheks tema tõlketööks oli Leo Falli operett „Lõbus Talupoeg”, mis sai kõige suurema menu osaliseks. Etendati hooaja (1909/1910) jooksul 19 korda! Lisaks 2 korda Tartus ja järmise aasta laulupeol 3 korda.

Trilljärve näidendit „Kangekaelne onu” esitati Koeru lähedal Kalitsas 27.01.1940. aastal, kui toimus Kalitsa Maanoorteringi aastapäeva pidu.

Veel on teada tema näitemäng „Närvilise kooliõpetaja koomiline piiblilootund”. Tõlketööna võib nimetada koomikalist ooperit kolmes vaatuses Õnneingel” 1914

Kirjandulik looming koosnes naljanditest, kupleedest, luuletustest, jutustustest. Kokku tõlkis ta „Estonia” teatrile üle 40 operetiteksti. Trükis ilmusid: 1892.a. Novell „Keev veri” 1910.a. Teatri laulud 1915.a. Tasuja – kurbmäng kuues pildis 1919.a. „Lõbus näitelava” – monoloogid, deklamatsioonid, laulud 1930.a. Kõnekunst

Perekonnaelu: Al. Trilljärv abiellus 06.01.1895.a. Adelheid Emma Irene Veinbergiga (07.06.1876 -1939). Adelheid oli ametlik ämmaemand Järva-Jaani kihelkonnas – nii oli kirjas Richteri 1913. aasta Balti aadressiraamatus. Adelheid sündis Karinu külas. Sellest abielust sündis kaks last: Tütar Eugenie 03.08.1896 Poeg Emil 02.04.1898 Kirikuraamatus on veel esimese lapsena poeg Konstantin Johannes 28.06.1895, kes sündis 5 kuud peale abiellumist. Seda last ta oma ankeetides ei nimeta, ilmselt suri varakult. Emil abiellus 1. korda , naise nimi oli Emilie Raag (14.03.1896), Tallinnas sündis tütar Ira (03.12.1924 -1985), teist korda Emil abiellus Ernaga (s.1906), sündis poeg Heino (15.06.1937). Emil pidas alates 1926. aastast Klementi talu, kolhoosis oli aidamees. Ira Trilljärve on nimetatud silmapaistavaks muusikuks, kes koos Topmanni, Järvela jt. on läbi aegade töötanud Rahvusooperi kooriga. Oli koormeistriks Jevgeni Onegini lavastamisel. Ira viimaseks töökohaks oli Tallinna koreograafiakool, kus oli kontsertmeistriks.

Aleksander abiellus pärast lahutust 1897. aastal teistkordselt 1903. aastal Leena Kangroga. Autasustatud Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärgiga (07.04.1936 1936. aastal autasustatud teatri kuldmärgiga. Al. Trilljärv suri 30.09.1944.aastal ja on maetud Liiva kalmistule.

Paul Pinna A.Trilljärvest:

„Kui teda meenutan, siis leian, kuidas selles suurekasvulises mehes peitus õrn, lapselik hing. Oma elujõulisematel päevadel mängis ta laval suuri karakterosi, mis nõudsid kangelaslikkust, vankumatut tahet, jõudu ja spontaansust, või jälle intrigante, kes omasid madalaid instinkte, pidid olema alatud. Ja mida kogesime tegelikus, igapäevases elus? Aleksander Trilljärv oli kõige õrnatundelisem inimene, kes ei julgenud kunagi kellelegi teha märkust, öelda mõnda halba sõna. Kui ta mõnd teost lavastas ja oli sunnitud mõnele näitlejale tegema märkust, siis pöördus ta alati minu poole: „Kuule, ütle sina: mina ei julge”.

Aleksander Trilljärv iseendast: Oma ankeedis nimetas oma armsamateks kirjanikeks Knut Hamsuni, Jack Londoni, B. Shaw, A.H.Tammsaare ja Mait Metsanurga. Huvitus astronoomiast ja filosoofiast.

Kuis suhtute poliitikasse? Vastus: Ubi bene, ibi patria Muid täiendavaid teateid, mis võiksid iseloomustada teie isikut? Vastus : Tine ira et idudio…

view all

Aleksander Harald Trilljärv's Timeline

1871
April 19, 1871
Porkuni, Lääne-Virumaa
1894
1894
Age 22
Järva County
1896
August 3, 1896
Age 25
1944
September 30, 1944
Age 73
Tallinn, Harjumaa
October 5, 1944
Age 73
Tallinn
????